Sisukord
Arvamus
Postimees
02.09.2017
Eesti Talvik meenutab kokkupuudet Konovaloviga (5) Kivimäe skandaali arutab linnavarakomisjon Kes õpetaks Pakri lapsi? (2) Välismaa Soome laseb sisse ka propagandaväljaanded (1) Leedulased võitlevad viinakuradi vastu Vene riigiagentuuri kaebus tõi Eestile süüdistuse pressivabaduse rikkumises (8) ELi pealinnas võtab ilmet uus migrandidžungel KOHALIK VAADE. Kreeka justiitsminister kasutas ajalugu pettemanöövrina (3) Arvamus Edasi 1989. aastal: laupäevaküsitlus Artemi Troitski: uus võlusõna: russofoobia (14) E-koolipoiss (1) Vladimir Sazonov: Pärsia lahe troonide mäng – Katari piiramine Koomiku kurvad silmad (3) Tervenenud Kanepi lend Harvey hoiatas Trumpi (17) Juhtkiri: rumalast otsusest on võimalus õppida (2) Liivi Uuet: sada aastat haldusreformi (3) Priit Pullerits: positiivne kommunism (10) EKI keelekool: Raudtee Baltik Kultuur Nädala plaat. Kõrbest, kuid mitte kõrbenud Aja auk. Mulle sa, mulle sa, kokaiin Sport Kreeka ajakirjandus tunnustas: Reim mängis Skibbe üle, Eesti parim oli Aksalu Holland lükati kuristiku äärele Süda ihkab väravaid, mõistus sunnib kaitsesse Läti näitas Serbiale hambaid Hiilgav Sildaru üllatas iseennastki (2) Raudvaraks tõusnud Teniste vallutab tippe tasa ja targu Mart Soidro: sportlased poliitikas Postimees kuulutas välja olümpiaessee konkursi Tarbija Nädalas 15 eurot toidule: ega see mingi elu ei ole! (11) AK Peeter Langovitsi tagasivaade: maailm uskus ja toetas meid Peeter Järvelaid: tulemas on vakuste aeg (2) Vladimir Sazonov: Pärsia lahe troonide mäng – Katari piiramine Mart Kalm: haldusreformiga tuleks päästa väikelinnad ja nende elukvaliteet (2) Liivi Uuet: sada aastat haldusreformi (3) Probleemid paariseluga (1) Pealuukroon, mis number? Aja auk. Mulle sa, mulle sa, kokaiin VIKERKAAR LOEB. De la Mettrie lapsed Ülendav Paerand, kainestav Parts (3) Puhas vana kooli persevest Arter Teeme ise Google Street View’d Söögipeatuse võib teha restoranvagunis Eesti tüdruk, kes oli Malta peaminister (3) Ilona Leib: miks näevad «püssid» naised vahel igavad välja? Filmiarvustus «Tulbipalavik»: naised, kinno! Moos silub juustu maitset (2) Töökad koerad Eesti õpetajad on välismaal hinnas (2) Postimehe nädalahoroskoop 2.–8. september Eesti moe ikoonid SEIKLUSVIDEO! BMX pole vaid luude lõhkumiseks Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: Raudtee Baltik

2 min lugemist
Peeter Päll FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kuidas nimetada meid Euroopaga ühendavat raudteed, kirjutab keelemees Peeter Päll.

Mis värd see on? nuputab lugeja pealkirja nähes. Sellest saab vist igaüks aru, et niisugune nimi ei lähe kohe mitte. Kui nimeks on aga Rail Baltica, siis on viga paljude jaoks peidetum.

Rail Baltica häda on selles, et ühte nimesse on segatud kahe keele, inglise (rail) ja ladina (Baltica) keele sõnu ning ladinakeelne sõna on grammatiliselt küsitav. Baltica on naissoo vorm, mille juurde peaks käima naissoost põhisõna. Näiteks nimes Via Baltica on kõik korras, sest kogu nimi on ladinakeelne ja via (tee) on naissoost sõna. Inglise sõnadel grammatilisi sugusid pole ja seega ei saaks ladina sõna olla naissoovormis.

2011. aastal, kui see projekt alles läks käima, juhtisid sellele tähelepanu mitmed, nt Trivimi Velliste ja Emakeele Seltsi keeletoimkond. Õnneks tuli siis käibele grammatiliselt korrektne Rail Baltic, mis vähemasti keeletundjate kõrva ei riiva. Vahepeal jõudsime sellega juba ära harjuda, ent nüüd selgub, et tähtis rahaleping on siiski alla kirjutatud Rail Baltica nimega ja mõni üritab siin-seal piinlikkust tundmata avalikkusele jälle värdvormi õpetama hakata.

Kas ei oleks siiski lihtsam kui selle asemel, et kogu rahvale uuesti kahtlast nimevormi peale suruda, võiks selle erinevuse Rail Balticu ja Rail Baltica vahel meeles hoida vaid mõni üksik ametiisik, kes peab teadma, millal sõltub nimekujust raha saamine, et siis «õigesti» kirjutada.

Öeldakse, et mis tähtsust on nimel; nimi ju meest ei riku ja rahvale ei lähe see korda. Vabandust, aga nimi kujundab esmamulje kogu asjast ja kui nimi on metsa poole, kas on siis põhjust uskuda, et kogu muu asi ei ole? Ärimaailmas kulutatakse nimede peale sageli väga suuri summasid, sest ollakse aru saanud, kui oluline see on. Muidugi esineb ärinimedegi hulgas palju segakeelseid vorme, aga see on nõrk õigustus.

Võib-olla tasuks mõelda ka täiesti uue nime peale. Jäin mõtlema selle üle, et Balti raudtee (Rail Balticu tõlge) on meil juba tegelikult olnud ja on siiani, kuigi seda enam ei teadvustata. Nii nimetati Peterburist Tallinna ja sealt edasi Paldiskisse XIX sajandil rajatud raudteed. Nimi oli ametlikul kujul mõistagi venekeelne.

Nii tolle tsaariaegse Balti raudtee kui ka praegu kavandatava Rail Balticu nimeloogika on impeeriumi keskuse vaatega; ühelt poolt Peterburist Balti provintside poole, teiselt poolt Süda-Euroopast Balti riikide poole minev tee. Meie poolt vaadates oleks Rail Baltic muidugi Euroopa raudtee, aga see loogika ei sobi, sest siis oleksid kõik suuremad Euroopa ühendusteed sama nimega.

Ühesõnaga, seeasemel, et piinlikku äpardust rahvale serveerida, võiks ehk alustada puhtalt lehelt.

Seotud lood
01.09.2017 04.09.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto