Sisukord
Kultuur
Postimees

Kultuuri lühid

2 min lugemist
Jaanika Arum filmis «Polaarpoiss». FOTO: Kaader filmist

Naksitrallid pannakse tantsima

2. septembril esietendub Vanemuise Sadamateatris Eno Raua legendaarne lugu «Naksitrallid». Tantsulavastuse seavad lavale Janek Savolainen ja Katrin Pärn.  

Fantaasiarikkas koguperepõnevikus, kus kõik on sõnadetagi selge, tantsivad Vanemuise balletiartistid. 

Krahl kolib pööningule

Von Krahl avab hooaja Jaanika Arumi (pildil) soololavastusega «Vaheala», mida mängitakse Von Krahli pööningul. 2. septembril esietenduva lavastuse fookuses ongi pööning. Von Krahli pööning on maja osa, mis kuulub ühest küljest selgelt teatrile, kuid teisest küljest on kui omaette hingav organism. Ruumis otsitakse lavalisi miniatuure, kus näitleja on nii sotsiaalne objekt kui anonüümne subjekt, kes seisab silmitsi piiratusega. NB! Etendusele pääseb mööda kitsast ja järsku treppi!

Kumus näitus rändamisest

Kumu 5. korrusel nüüdisaegse kunsti galeriis on avatud näitus «Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis». Näitus vaatleb rändamist piirkonnas, kus reisimisvabadus oli veel hiljaaegu luksus, mis oli kättesaadav vaid vähestele. Aastatel 1989–1991 toimunud revolutsioon ning sellele järgnenud piiride avanemine ja üleilmastumine võimaldasid endise idabloki riikide kodanikel enneolematult vabalt ringi liikuda. Selle piirkonna uue, postsotsialistliku identiteedi kujunemisel oli rahvusvahelisel kultuurivahetusel pea sama määrav roll kui uuel poliitilisel ja majanduslikul korral.

«Rändajad» tõstab esile reisimise rikastavat mõju, ent polemiseerib samas nende pingete üle, mis paratamatult tekivad vastasseisu tõttu reisimise poeetika ja väljarännet tingiva poliitilise tegelikkuse vahel. 24 tänapäeva kunstnikku 15 riigist näitavad, kuidas inimesed, kaubad ja ideed liiguvad Euroopa kesk- ja idaosa ning muu maailma vahel. Näituse kuraator on Magdalena Moskalewicz.

Kunstihoones uus näitus

Alates 2. septembrist on Fotomuuseumis ja Tallinna Kunstihoones avatud nüüdisaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu avanäitus «Visuaalkurnatus». Kuraator Anthea Buysi koostatud näitusel saab kahes näitusepaigas näha 13 kunstniku teoseid. «Visuaalkurnatuse» tagamaad peituvad ilukirjanduslikus loos, mis jutustab pettekujutlustest, kinnisideedest ja spekulatsioonidest. See lugu räägib fotograafiast kui kindlast visuaalsest lähenemisest, mitte teatud tehniliste piirangutega meediumist, ja jõuab seetõttu välja seni teadmata sihtkohta. Fotomuuseumis eksponeeritakse näituse osana kahte James Webbi teost. Kunstnik on välja valinud ühe muuseumikogu vanima ja märkimisväärseima foto – 1859. aastal tehtud ambrotüübi, mis sai konservaatori käe läbi 1960. aastatel kannatada, ning keldrigaleriis esitab kunstnik helinstallatsiooni, mille jaoks sai ta inspiratsiooni muuseumile annetatud anonüümsetest fotodest. Tallinna Fotokuu on 1. septembrist 29. oktoobrini kestev rahvusvaheline nüüdisaegse kunsti biennaal, mis võtab lähtepunktiks fotograafia ja kaamerakultuuriga seotud arengud ning keskendub kunsti seostele meie ühiskonna, majanduse ja poliitikaga. 

Venemaa legendaarne kirjanik tuleb Eestisse

6. septembril esineb Kirjanike maja musta laega saalis peatselt oma 85. sünnipäeva tähistav kirjanik Vladimir Voinovitš. Legendaarse vene kirjaniku ja endise dissidendiga vestleb kultuuri- ja ajaloolane David Vseviov. 

Serbia ja juudi juurtega Vladimir Voinovitš (snd 1932) on vene kirjanduse elav klassik, kes kirjutanud romaane, jutte, jutustusi ja laulusõnu. Eesti keeles on ilmunud tema raamatud «Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused», «Meie elame siin», «Tahan olla aus», «Karvamüts» ja «Moskva 2042».

Seekord kajavad Venemaa Hääled tänu heale koostööle Eesti Kirjanike Liidu ning kirjandusfestivaliga HeadRead. 

Kirjastus Tänapäev pakub kohapeal võimalust osta Voinovitši triloogia «Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused» kõiki osasid. Teost, mille kirjutamist Voinovitš alustas juba 1963. aastal, on sageli nimetatud ka vene Švejkiks. Kuna Voinovitš sai avaldamiskeelu, ilmus selle üks osa esimest korda 1969 Frankfurtis ja terve raamat 1975 Pariisis, Nõukogude Liidus levis tekst samizdati väljaandena. 1974. aastal visati Voinovitš NSVL Kirjanike Liidust välja ning 1980 sunniti emigreeruma.

NB! Vestlus toimub vene keeles, eestikeelse sünkroontõlkega.

Seotud lood
    29.08.2017 31.08.2017
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto