Sisukord
Arvamus
Postimees

Kalev Stoicescu: Vene sõduri saapad

4 min lugemist
Vene tankid T-72 FOTO: ITAR-TASS/ScanPix

Küsimused, mis on naabritel tekkinud Venemaa ja Valgevene ühisõppuste Zapad 2017 kohta, saavad lõpliku vastuse alles mõne nädala pärast, kui need ükskord pihta hakkavad, nendib Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu.

«Zapad» kõlab – pehmelt öeldes – nagu saapad. Sõdurisaapad, mille kohalolek tähistab oma territooriumit ning eristab seda võõrast (ja vahest vaenulikust) maast. Samas sümboliseerivad saapad ka vallutamisiha.

Vladimir Žirinovski avaldas 1990ndate alguses väikese üllitise pealkirjaga «Marss lõunasse», milles räägib – kogenud Anatoolia-spetsialistina – Türgi okupeerimise vajalikkusest, sest seal kasvab tsitruselisi ning venemaalastele on vaja pakkuda vitamiine, kuid ka sellest, et kunagi peseb Vene sõdur oma saapad puhtaks India ookeanis. Nähtavasti Araabia meres.

NATOs on käibel fraas boots on the ground ehk «saapad maas», mis muidugi iseloomustavad ka alliansi ette nihutatud kohalolekut Poolas ja Balti riikides, nende julgeoleku ja kaitse tagamiseks.

Teisalt, peatselt lahti rulluv Venemaa sõjaline suurõppus Zapad 2017, mille aktiivne faas toimub 14.–20. septembril 2017 ka Valgevenes, toob veel suuremal hulgal Vene sõdurisaapaid (muidugi ka lahingutanke ja -lennukeid ja muud sõjatehnikat) NATO piirile. Kreml püüab taas näidata, et Valgevene ei ole mingi puhverriik, vaid ikka «oma» ning Venemaa kavatseb jääda domineerivaks sõjaliseks jõuks oma läänepoolses lähinaabruses.

Zapad 2009, toimudes pärast Venemaa agressioonisõda Gruusia vastu, tähistas idanaabri kiirmilitariseerimise algust – eriti lääneriike silmas pidades – ning tagasipöördumist külma sõja mallide juurde. Ametlikult harjutati «võitlust terrorismi vastu», napilt alla 13 000 sõjaväelase osavõtul.

Tegelikult osales õppusel mitu korda rohkem inimesi ning «võitlus terroristidega» seisnes Venemaa strateegiliste tuumapommitajate lendamisest üle Läänemere – matkiti taktikaliste tuumalöökide andmist Stockholmi ja Varssavi pihta –, peaaegu kogu Balti laevastiku lahinguhäires merele toomises ning suure hulga maaväe ja merejalaväe brigaadide ning õhu- ja õhudessantvägede üksuste aktiveerimises.

Seda korralist suurõppust jupitati mitmeks osaliselt kattuvaks ning parajalt väikseks õppuseks, et vältida kohustust edastada selle kohta infot ja kutsuda kohale vaatlejad, nagu on sätestatud OSCE 2011. aasta Viini dokumendis. Venemaa hakkas selgelt muutuma üha vaenulikumaks ja salatsevamaks.

Zapad 2013 kordas seda kõike, kuid ühe märkimisväärse erandiga: tuumalöökide matkimine jäi ära. Valgevene territooriumil harjutati «illegaalsete relvastatud grupeeringute» hävitamist. Tolle aasta lõpuks olid kõik – NATOs – selgelt teadvustanud fakti, et Venemaa petab täiel rindel ehk õppusestsenaariumide, osalejate arvu, sõjatehnika hulga ja kõige muuga.

Mida mitte keegi sel ajal ei teadnud, oli see, et enne järgmist õppust Zapad 2017 jõuab Venemaa pidada päris sõda kahel rindel, Ukrainas ja Süürias, ning julgeolekupoliitiline olukord muutub lausa külma sõja hõnguliseks.

NATO reageeris kiirelt ja otsustavalt, alates 2014. aastast, püüdes heidutada Venemaad ehk veenda Moskvat mitte üritama uut sõjalist avantüüri, näiteks Põhjala-Balti regioonis (mida tegelikult harjutati õppustel Zapad 2009 ja Zapad 2013).

Nüüdseks tundub, et Venemaa – ning eriti selle liitlane Valgevene – on avalikkusele suunatud taktikat mõnevõrra muutnud. Valgevene on kutsunud õppusele Zapad 2017, mõistagi oma territooriumile, umbes 80 vaatlejat, sealhulgas NATO riikidest. Venemaa väldib endiselt välisvaatlejaid ning piirdus küllalt üldise ülevaate andmisega NATO-Vene nõukogus.

Kolmandate riikide esindajate vaatlus Valgevenes võib siiski piirduda VIP-päeva stiilis külaskäiguga spetsiaalselt ette valmistatud kohas või kohtades ehk olla tipa pokazuha. Nii Minskis kui ka Moskvas korratakse, et neil pole midagi peita ega salata ning välisvaatlejad on kohale kutsutud vaatamata sellele, et nad ei ole kohustatud seda tegema.

Teisalt, suunates kogu tähelepanu Valgevene territooriumil toimuvale õppusele, püütakse pisut pealiskaudsemat publikut eksitada. Justkui olekski tegemist kogu suurõppusega Zapad 2017, kuigi sellega rööbiti toimuvad mitmed teisedki, nähtavasti umbes samas suurusjärgus õppused Venemaa Lääne sõjaväeringkonna eri piirkondades, sealhulgas Kaliningradi oblastis ja ka Läänemerel.

Näiteks algas 15. augustil Valgevenes toimuva õppuse viimane ettevalmistav etapp – suur logistikaõppus –, kuid samal päeval algas ka Venemaa 1. tankiarmee lahinguvalmidusõppus Moskva, Nižni Novgorodi, Smolenski ja Ivanovo oblastis. Venemaa kaitseministeerium eitas kiiresti selle õppuse seost Zapadiga, kuid meenub Valgevene kaitseministri intervjuu TASSile (20. märtsil), milles ta kinnitas, et Venemaa 1. tankiarmee osaleb õppusel Zapad 2017. Valel on lühikesed jalad.

Mitte vähem kummaline pole Venemaa püüd teeselda vaoshoitust. Viidatakse ametlikult deklareeritud arvudele (12 700 osalejat Valgevenes toimuval õppusel, sealhulgas ainult 3000 Venemaa relvajõudude liiget), «unustades» teised õppused ning sellegi, et silmas peetakse üksnes lahingukoosseisu. Venemaa mängib totaalset sõda, kuid toetusväed (sealhulgas küllalt suured raudteelaste üksused) ning siseministeeriumi ja FSB-le alluvad üksused justkui ei lähegi arvesse.

Neid poolikuid ja jupitatud arve võrreldakse NATO õppustega. Näete, Poolas toimunud Anaconda 2016 (30 000 osalejat, peamiselt Poola relvajõududest) oli meie õppusest (just nimelt ainsuses) nii palju suurem ja pealegi ebasõbralikum, et mitte öelda vaenulik. Selle loogika järgi oli ka Eesti mobilisatsiooniõppus Siil 2015 (15 000 osalejat) algavast Zapadist suurem!

Terve mõistus keeldub uskumast, et kuitahes massiivne Eestis toimuv sõjaline õppus võib olla suurem kogu Lääne-Venemaad ja Valgevenet (või isegi ainult Valgevenet) hõlmavast suurõppusest.

Tõde Zapadist selgub järgnevate nädalate jooksul – mitte kas, vaid kui palju on järjekordselt vassitud ja salatsetud. Võtame kasvõi Venemaa väidetava osaluse Valgevenes toimuva õppuse aktiivses faasis. Vene sõjaväelaste ametlik arv on 3000, kuid Venemaa kaitseministeeriumi interneti kodulehel oli varem info 4162 vaguni tellimisest sel aastal mitmesugusteks vedudeks Valgevenesse, millest lõviosa on kahtlemata seotud õppusega Zapad 2017.

Need arvud ei lähe mitte kuidagi kokku. Nad klappiksid omavahel ainult siis, kui igal sõduril oleks oma isiklik imperatorski vagon, kusjuures vaguneid jätkuks kindlasti ka kogu vajaliku sõjatehnika vedamiseks.

Lõpuks tasub mõelda Zapad 2017 võimalikele järelmitele. Tundub, et Valgevene tunnetab oma haprust ja haavatavust, mis paljuski selgitab Minski püüdlust kutsuda välisvaatlejaid ning mitte esineda liiga läänevastase retoorikaga. Samas, selle veidi sõbralikuma Minski all tuleb mõista pigem riigi presidenti, kes püüab vahelduva eduga hoida häid suhteid ida ja läänega, kui relvajõudude kindraleid.

Venemaa ei pea Ukrainatki riigiks, mis siis veel rääkida Valgevenest, mistõttu on võimalikud paljud stsenaariumid. Vene väed võivad täies koosseisus Valgevenest kodumaale naasta ning status quo jääb siis püsima, kuid sama hästi võivad ka – mistahes ettekäändel – kohale jääda.

Ukraina kahtlustab, et Zapad 2017 on temavastase agressiooni harjutamine, mis lihtsalt ootab sobivat hetke (nt Põhja-Korea provotseeritud sõda). Kaldun arvama, et Venemaa ei hakka Ukrainast suuremat tükki amputeerima enne täielikku kontrolli saavutamist Valgevene üle.

Eestile ja teistele NATO liitlastele kohest ja väga suurt ohtu pole, sest me oleme koos Zapad 2017ks hästi valmistunud ega ole jätnud seda ainult enda teada. Loodame, et ka Valgevene ja Ukraina ei lange Venemaa sõjaliste aktsioonide ohvriks.

Seotud lood
30.08.2017 01.09.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto