Sisukord
Arvustused
Postimees
02.09.2017
Eesti Talvik meenutab kokkupuudet Konovaloviga (5) Kivimäe skandaali arutab linnavarakomisjon Kes õpetaks Pakri lapsi? (2) Välismaa Soome laseb sisse ka propagandaväljaanded (1) Leedulased võitlevad viinakuradi vastu Vene riigiagentuuri kaebus tõi Eestile süüdistuse pressivabaduse rikkumises (8) ELi pealinnas võtab ilmet uus migrandidžungel KOHALIK VAADE. Kreeka justiitsminister kasutas ajalugu pettemanöövrina (3) Arvamus Edasi 1989. aastal: laupäevaküsitlus Artemi Troitski: uus võlusõna: russofoobia (14) E-koolipoiss (1) Vladimir Sazonov: Pärsia lahe troonide mäng – Katari piiramine Koomiku kurvad silmad (3) Tervenenud Kanepi lend Harvey hoiatas Trumpi (17) Juhtkiri: rumalast otsusest on võimalus õppida (2) Liivi Uuet: sada aastat haldusreformi (3) Priit Pullerits: positiivne kommunism (10) EKI keelekool: Raudtee Baltik Kultuur Nädala plaat. Kõrbest, kuid mitte kõrbenud Aja auk. Mulle sa, mulle sa, kokaiin Sport Kreeka ajakirjandus tunnustas: Reim mängis Skibbe üle, Eesti parim oli Aksalu Holland lükati kuristiku äärele Süda ihkab väravaid, mõistus sunnib kaitsesse Läti näitas Serbiale hambaid Hiilgav Sildaru üllatas iseennastki (2) Raudvaraks tõusnud Teniste vallutab tippe tasa ja targu Mart Soidro: sportlased poliitikas Postimees kuulutas välja olümpiaessee konkursi Tarbija Nädalas 15 eurot toidule: ega see mingi elu ei ole! (11) AK Peeter Langovitsi tagasivaade: maailm uskus ja toetas meid Peeter Järvelaid: tulemas on vakuste aeg (2) Vladimir Sazonov: Pärsia lahe troonide mäng – Katari piiramine Mart Kalm: haldusreformiga tuleks päästa väikelinnad ja nende elukvaliteet (2) Liivi Uuet: sada aastat haldusreformi (3) Probleemid paariseluga (1) Pealuukroon, mis number? Aja auk. Mulle sa, mulle sa, kokaiin VIKERKAAR LOEB. De la Mettrie lapsed Ülendav Paerand, kainestav Parts (3) Puhas vana kooli persevest Arter Teeme ise Google Street View’d Söögipeatuse võib teha restoranvagunis Eesti tüdruk, kes oli Malta peaminister (3) Ilona Leib: miks näevad «püssid» naised vahel igavad välja? Filmiarvustus «Tulbipalavik»: naised, kinno! Moos silub juustu maitset (2) Töökad koerad Eesti õpetajad on välismaal hinnas (2) Postimehe nädalahoroskoop 2.–8. september Eesti moe ikoonid SEIKLUSVIDEO! BMX pole vaid luude lõhkumiseks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Probleemid paariseluga

3 min lugemist
Hanif Kureishi «Eimiski» FOTO: Raamat

Pakistani juurtega britt Kureishi ja Eesti juurtega rootslane Haag on kirjutanud kaks pealtnäha erineva olekuga raamatut, mille peategelased maadlevad aga sama eluraskusega: nimelt kipub abikaasa neid petma ja üsna mõistetavalt ei tervita kumbki sellist asjalugu rõõmuga.

Hanif Kureishi on Eestis kahtlemata tuttavam autor, sest alates tema kõige kuulsamast raamatust, 1990. aastal ilmunud «Äärelinna Buddhast», millest hiljuti Varrakult ka uustrükk ilmus, on see juba tema viies teos, mis on eesti keelde tõlgitud. Eesti päritolust hoolimata ei ole Rootsis populaarne näitleja ja kirjanik Martina Haag siin nii tuntud, ent nüüd tõlgitud raamatu abil saabki lähemat tutvust sobitada.

Kureishi «Eimiski» peategelaseks on 80-aastane tunnustatud filmirežissöör Waldo, kelle kõrge iga on ratastooli surunud, ent kelle eest paarkümmend aastat noorem abikaasa Zee ja abivalmis peresõber Eddie varmalt hoolt kannavad – kuni Waldot hakkab kimbutama kuri kahtlus, et «noored» üksteise seltsis liiga palju aega veedavad. Pool lugu möödubki paranoia ereda tähe all, kui Waldo püüab igapidi oma kahtlustele tõendust leida. Vaat kui teeskleb magamist, aga tegelikult hoopis kuuldeaparaadi kõrva pistab!

Ka Haagi romaani «Midagi on valesti» peategelane on tuntud isik – lustakaid suhteromaane kirjutav Petra, keda petab teletegelasest abikaasa. Lahutuse järel läheb Petra kolmeks nädalaks meediakärast eemale Põhja-Rootsi tundrusse matkamajakesevahiks, et seal ka uus raamat lõpuks valmis kirjutada.

Mõlemas raamatus on armu(tuse)draamale lisaks ka põnevikujooni. Rootsi tundrumajakese lähistel olla järv, mille äärde ei tohi minna ja kus kord üks naine olla kaduma läinud, aga suuremalt jaolt jäetakse see liin kõrvale. Kureishi romaanis, kus põdur härra aknast binokliga naabreid luurab, vihjatakse Hitchcocki filmidele. Vahepeal võtab lugu tõesti klassikaliselt hitchcockilikud toonid ja sunnib peategelast kahtlema, kas abikaasa ei plaani teda mitte armukese abil kõrvaldada, kuid ka see pole loos tähtsaim, sest mõlemas raamatus keskendutakse peamiselt peategelase reaktsioonile, kui selgub, et «midagi on paariselus valesti».

Just peategelase suhtumine neid tabanud eludraamasse muudab sarnase teemaga raamatud täiesti erinevaks. Ehk on asi ka tegelaste vanuses? Kureishi kiratsev vanahärra on niigi oma tervise üle nördinud ja selline reetmine muudab ta muidugi aina jonnakamaks, isegi laused on raamatus tõredalt lühikesed ja käredad. Samas ei hülga ta ka eluga kogunenud läbinägelikkust ja huumorimeelt, ent raamatu stiili mustaks huumoriks nimetada oleks veel liigagi leebe – tema vanurimõlgutusi saadavad pilkasest sarkasmist kerkivad naerupuksatused.

Huvitav, et see pole ainus vanameheteos, mis on hiljuti ilmunud: Tuomas Kyrö romaani «Kõike head, toriseja!» peategelane on samuti 80-aastane torssis vanahärra, küll Soomest ja n-ö lihtne inimene, aga sama jonnakas.

Hiljem netist uurides selgus, et Martina Haagi lahutusedraama on suurelt jaolt autobiograafiline, aga aimus sellest tekkis juba lugedeski. Raamatus on kaks osa: üks kirjeldab Petra elu tundrumajakeses, kus peale tema elab veel vaid kohalik kass ja kuhu aeg-ajalt satuvad ka matkajad. Õieti on kahju, et see osa raamatus väiksemaks jääb, sest tundur oma ilveste, virmaliste ja sügiseselt punetavate mustikaväludega on köitev ja sellest ning totraist Norra matkajatest oleks rõõmsasti rohkem lugenud.

Ülejäänud osa võtab enda alla raamat, mida Petra majakest valvates oma lahutusest kirjutab. Ta ise ütleb: «Ma tahan kirjutada raamatu naistele, kes on sattunud samasugusesse olukorda nagu mina.» Küllap on see tõesti autorile tõhusaks eneseabiks ja kirjutusteraapiaks, aga kui lugeja parajasti armudraamade käes ei vaevle, siis jääb see igavaks.

Kureishi raamatu jaburus teeb lugemise lõbusamaks, aga kummagi teose puhul olnuks kena üllatuda, et mehed ja naised ei käitugi alati sisseharjunud ootuste järgi. Vanamehekirjandus küll, aga kus on lood tõredatest 80-aastastest huumorieidekestest? Naisi jäetakse raamatutes maha nagu loogu, aga kus ahastavad hüljatud keskealised meeshärrad?

***

Hanif Kureishi «Eimiski» FOTO: Raamat

Hanif Kureishi

«Eimiski»

Tõlkija Triin Tael

Varrak 2017

160 lk

Martina Haag «Midagi on valesti» FOTO: Raamat

Martina Haag

«Midagi on valesti»

Tõlkija Kadri Papp

Varrak 2017

192 lk

Seotud lood
01.09.2017 04.09.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto