Sisukord
Arvustused
Postimees
02.09.2017
Eesti Talvik meenutab kokkupuudet Konovaloviga (5) Kivimäe skandaali arutab linnavarakomisjon Kes õpetaks Pakri lapsi? (2) Välismaa Soome laseb sisse ka propagandaväljaanded (1) Leedulased võitlevad viinakuradi vastu Vene riigiagentuuri kaebus tõi Eestile süüdistuse pressivabaduse rikkumises (8) ELi pealinnas võtab ilmet uus migrandidžungel KOHALIK VAADE. Kreeka justiitsminister kasutas ajalugu pettemanöövrina (3) Arvamus Edasi 1989. aastal: laupäevaküsitlus Artemi Troitski: uus võlusõna: russofoobia (14) E-koolipoiss (1) Vladimir Sazonov: Pärsia lahe troonide mäng – Katari piiramine Koomiku kurvad silmad (3) Tervenenud Kanepi lend Harvey hoiatas Trumpi (17) Juhtkiri: rumalast otsusest on võimalus õppida (2) Liivi Uuet: sada aastat haldusreformi (3) Priit Pullerits: positiivne kommunism (10) EKI keelekool: Raudtee Baltik Kultuur Nädala plaat. Kõrbest, kuid mitte kõrbenud Aja auk. Mulle sa, mulle sa, kokaiin Sport Kreeka ajakirjandus tunnustas: Reim mängis Skibbe üle, Eesti parim oli Aksalu Holland lükati kuristiku äärele Süda ihkab väravaid, mõistus sunnib kaitsesse Läti näitas Serbiale hambaid Hiilgav Sildaru üllatas iseennastki (2) Raudvaraks tõusnud Teniste vallutab tippe tasa ja targu Mart Soidro: sportlased poliitikas Postimees kuulutas välja olümpiaessee konkursi Tarbija Nädalas 15 eurot toidule: ega see mingi elu ei ole! (11) AK Peeter Langovitsi tagasivaade: maailm uskus ja toetas meid Peeter Järvelaid: tulemas on vakuste aeg (2) Vladimir Sazonov: Pärsia lahe troonide mäng – Katari piiramine Mart Kalm: haldusreformiga tuleks päästa väikelinnad ja nende elukvaliteet (2) Liivi Uuet: sada aastat haldusreformi (3) Probleemid paariseluga (1) Pealuukroon, mis number? Aja auk. Mulle sa, mulle sa, kokaiin VIKERKAAR LOEB. De la Mettrie lapsed Ülendav Paerand, kainestav Parts (3) Puhas vana kooli persevest Arter Teeme ise Google Street View’d Söögipeatuse võib teha restoranvagunis Eesti tüdruk, kes oli Malta peaminister (3) Ilona Leib: miks näevad «püssid» naised vahel igavad välja? Filmiarvustus «Tulbipalavik»: naised, kinno! Moos silub juustu maitset (2) Töökad koerad Eesti õpetajad on välismaal hinnas (2) Postimehe nädalahoroskoop 2.–8. september Eesti moe ikoonid SEIKLUSVIDEO! BMX pole vaid luude lõhkumiseks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Pealuukroon, mis number?

2 min lugemist
Peter V. Brett «Pealuutroon» FOTO: Raamat

Ingliskeelses kirjanduses käibib halvima esimese lausena: oli pime ja tormine öö. Viidata ei oska, aga see olevat juba 19.  sajandist. Selle raamatu esimene sõna on «Ei!». Mis on karjatus. Olnud siis kohe «EEEEEi!», et mõndagi meelde tuleks. Noooooooo

Sinane karjatus on niivõrd filmides ära leierdatud, et isegi naerma enam ei aja. Ega viitsi mõeldagi, kes millal seda võis pidada vägevaks uuenduseks. Lisab emotsionaalsust, haarab audiensi kaasa ja on muidu kuul.

Nüüdseks tegu tobeduse tipuga. Karjub kangelane äsja haleda ja ebaõiglase otsa leidnud tüdruk-, poiss- või muidu sõbra värske rümba kohal, ise vahib taevasse. Ümberringi langetavad kurilased, kes äsja heerose elu kallale kippusid, peenetundeliselt oma odad-püssid-laserid ja jätavad talle hetkekese omaette keset kibedat veretööd. Raamatupidamine paneb selle pärast kohvipausina kirja.

Ja nagu arvata võiski, üsna tavaline fantasy-löömakas see on. Krahvid-hertsogid-vidaamid kargavad ringi, toimetavad veel maagid, maa all ja peal varitsevad koledad vaimud, et maailm üle võtta. Öösel ei maksa selles maailmas õue minna, lase solgipange.

Tõsisele fännile muidugi maiuspala. Ega see siis halvasti tehtud ole. Kangelased, liinid, maailm paigas, vastukäivusi ei kohta, sest ega jõua neile mõelda, kui muudkui tuleb lehte keerata. Õnneks on noid piisavalt palju. Ses mõttes mõttetu norida enam kui et järjekordne omas liigis. Ja on ainult enda viga, et kasvatud teistsuguste raamatute peal, mis arusaama ulmest igavesti ära rikkunud ega lase mõista, kuis aeg muutub ja nõnda edasi. Kuigi, kui luuakse oma maailma, siis miks kahelda kirjutamisoskuses nii, et lõppu tuleb panna sõnaseletusi ja kommentaare. Ah, nagu kõik juba aru said, ei jätnud sügavat muljet.

Hajameelselt – tea, kas mõni päris ulmeinimene võtaks üritada kas nüüd kõik, aga tuntumad fantasy-maailmad omavahel kokku klapitada. Et millal ja kus on Düün, kas ei lähe see vastuollu Kettamaailma või vanameistrite JRR ja HP omadega, näiteks. Sihuke atlas-tüüpi teos, mille võiks täiesti tõsiselt, ilma igasuguse irvituseta, kirjandusteadusse sisse raiuda. Ulme siiski on vägagi kirjandus, inisegu intellektuaalid palju tahes.

See oleks juba lõbus. Eriti kui teised ulmeinimesed hakkaksid ebakohti leidma. Järjekordne kokkutulek saaks vurtsu juurde, arutelud ja ümarlauad lööksid leili üles. Kõlaks kauneid süüdistusi asjatundmatuses, väheses lugemuses, mahajäämuses, etteruttamises. Raamatutega vehkimine: aga siin on öeldud nii! Minu oponent ei tsiteeri täpselt! Kuhu paigutub mainitud maailmas projektiilrelvade kasutus?! Mis on Pealuukrooni mütsinumber?

Polegi ammu Eesti Ulmeühinguga trehvanud, kes ju üks väga tore punt on.

***

Peter V. Brett «Pealuutroon» FOTO: Raamat

Peter V. Brett

«Pealuutroon»

Tõlkija Lauri Saaber

Varrak

647 lk

Seotud lood
01.09.2017 04.09.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto