N, 8.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

KOHALIK VAADE. Zapadi stsenaarium paljastas vale

Vaidas Saldžiūnas
, ajakirjanik
KOHALIK VAADE. Zapadi stsenaarium paljastas vale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Venemaa asekaitseminister Aleksandr Fomin teisipäeval Moskvas toimunud pressikonverentsil.
Venemaa asekaitseminister Aleksandr Fomin teisipäeval Moskvas toimunud pressikonverentsil. Foto: Pavel Golovkin/AP/Scanpix

Veišnorija, Lubenija ja Vesbarija. Tõenäoliselt pole te neist riikidest varem midagi kuulnud ja tegelikult ongi need väljamõeldud. Nii kutsutakse agressorriike Venemaa-Valgevene ühisõppustel Zapad. Balti riikides, Ukrainas ja isegi Valgevenes ärevust tekitanud õppuste stsenaarium ainult kinnitab neid kartusi.

«Ma rõhutan, et Zapad 2017 on vaatamata terrorismivastasele stsenaariumile täielikult riigikaitselise iseloomuga,» kinnitas Venemaa asekaitseminister Aleksandr Fomin teisipäevasel pressikonverentsil Moskvas.

Pressikonverents, millega samal ajal toimus samasugune üritus ka Minskis, oli pühendatud Venemaa ja Valgevene sõjaväeõppustele Zapad, mis toimuvad ajavahemikus 14.–20. septembrini.

«Juba mitmendat kuud on nüüdseks maailma suuremad meediaväljaanded ja poliitikud nende järel ärritanud avalikku arvamust, levitades müüte «Vene-ohust». Nendel paradoksaalsetel versioonidel pole midagi tegemist reaalsusega, mida on korduvalt paljudel juhtudel kinnitanud nii Venemaa Föderatsiooni kui ka Valgevene Vabariigi ametnikud,» jätkas kindral Fomin.

Kuigi õppusi Zapad on korraldatud alates 1970ndatest ja sel sajandil on need kolmandad, on see esimene kord, kui manöövrid põhjustavad nii palju tähelepanu ja ärevust.

Balti riikide ja rahvusvaheliste vaatlejate teatel on Zapadi stsenaarium ründavat laadi, suunatud Balti riikide vastu ja võib olla kaval plaan, teatud maskirovka tõelise sissetungi ettevalmistamiseks. Juulis Eestit külastades ütles Leedu president Dalia Grybauskaitė, et õppustel Zapad demonstreeritakse võimalikku sõda NATOga.

Zapadi korraldajate esitatud ametlike andmete järgi osaleb õppustel üksnes 13 000 sõdurit ning sadu ühikuid tehnikat: veokeid ja mitmesuguseid õhusõidukeid. See on oleks suur, kuid mitte kõige märkimisväärsem jõud, kui võrrelda seda Venemaal viimastel aastatel korraldatud välkõppustega, kus osalejaid on olnud kümneid tuhandeid.

Osa eksperte ja sõjaväeluure allikaid usub, et Zapadil osalejate tegelik arv on siiski ligi 100 000, kuna õppused hõlmavad ka sõdureid ja varustust, mis ei käi ametlikult Zapadi õppuste alla.

Leedu kaitseministri Raimundas Karoblise sõnul reaalset, otsest sissetungiohtu siiski ei ole. «Jah, on ohte, kuid pole mingeid märke, et see on tõelise konflikti kattevari. Ma siiski ei alahindaks vastaspoole eksimuste, võimalike kohalike provokatsioonide, info- ja küberrünnakute ohtu, et diskrediteerida meie ning liitlasvägesid,» ütles Karoblis.

Saksamaa juhitava NATO pataljoni ja ka Ameerika sõdurite vastu Leedus on korraldatud juba mitu inforünnakut.  

«Me peame olema valvel,» lisas kaitseminister. Sõjaväe ja luureüksuste valmisolekut on eesootavate õppuste eel tõhustatud ning võtmepositsioonidel olevatel inimestel soovitati kasutada oma augustikuist puhkust targasti, kuna septembris ei pruugi puhukseks enam võimalust olla.

Eksperdid märgivad siiski, et muret ei valmista üksnes õppused, vaid ka see, mis neile järgneb.

Zapadi peaeesmärk on harjutada juhtimisahelat ning koostööd Venemaa ja Valgevene üksuste vahel. Juhtimisstruktuur oli viimaste aastakümnete jooksul Venemaa sõjaväe nõrk koht, kuid 2009. aastal alanud sõjaväereform, paranenud varustus, väljaõpe ja Süüria-taolistel sõjaväeoperatsioonidel saadud kogemus on Vene vägede võimekust parandanud.

Parema väljaõppega vaenulik ründevägi piiri ääres lõhnab vaatamata NATO tugevdustele väga külma sõja pingeliste päevade järele. Venemaa klammerdub aga endiselt oma kaitseõppuste versiooni külge, kinnitades, et neil pole naaberriikide suhtes vaenulikke kavatsusi.

«Manöövritel osalejad tegelevad väljamõeldud vaenlasega, millel puudub seos kindla piirkonnaga. Meie hinnangul võib õppuste stsenaariumis ette nähtud olukord ilmneda ükskõik millises maailma piirkonnas,» selgitas kindral Fomin pressikonverentsil.

Seejärel osutas ta suurele kaardile oma selja taga. Mõni ahmis selle peale õhku, üksikud naeratasid, kuid keegi ei julgenud öelda, et kuningas on alasti. Mõnelegi tuli aga kindlasti meelde George Orwelli teos «1984».

Foto: Alari Paluots

Vastupidiselt asekaitseministri kinnitusele, et õppused pole seotud kindla piirkonnaga, oli kaardile joonistatud Valgevene koos oma piiridega. Kuid midagi oli kaardilt puudu.

See puuduv osa Valgevenest, kus juhtumisi 1994. aasta viimastel vabadel valimistel sai rahvuslane Zjanon Paznjak rohkem hääli kui tema tänaseni Valgevenes võimul olev vastaskandidaat Aljaksandr Lukšenka, kandis nime Veišnorija.

Veišnorijast läänes asus teine väljamõeldud riik Vesbarija, mille piir kattus Valgevene ja Leedu piiriga. See hõlmas ka suure tüki Lätist. Veišnorijast edelas asus Lubenija, mis oli okupeerinud Poola põhjaosa ja osa Leedust.

See osa on tuntud Suwałki koridorina, sadakonna kilomeetri pikkuse kitsa maaribana, mida seal sageli viibinud USA Euroopa vägede ülemjuhataja kindralleitnant Ben Hodges nimetab kõige väärtuslikumaks maakitsuseks. See kitsas koht ei ühenda ainult Leedut ja Poolat, vaid on NATO-le ka ainus maismaaühendus ülejäänud Balti riikidega.

Kõigil neil väljamõeldud riikidel on etümoloogiline sarnasus: tegu on baltikeelsete nimedega, täpsemalt Leedu mehenimedega. Leedut kujutav Vesbarija tuleneb leedukeelsest nimest Vizbaras, Veišnorija vaste on Vaišnoras. «Juhuslikult» on Leedu relvajõudude peastaabi ülema nimi Vitalijus Vaikšnoras. Lubenija on aga tuletis ühe Läti jõe nimest.

Veel üks «kokkusattumus» õppuste stsenaariumis on see, et kõik kolm väljamõeldud riiki on moodustanud liidu, millel on ainult üks eesmärk: tekitada Valgevenes pingeid ja konflikti.

Valgevene asekaitseministri Oleg Belokonjevi sõnul näeb stsenaarium ette, et Vesbarija, Veišnorija ja Lubenija toetavad terrorirühmitusi ning püüavad destabiliseerida olukorda Valgevenes, õhutades seal separatismi. Just selles süüdistatakse Venemaad Ukrainas.

Mööda ei saa vaadata ka kummalisest loogikast, et nn terrorirühmitustele ja sabotööridele vastatakse kaugmaa-õhutõrjeraketisüsteemidega, nagu S-300. Olgu öeldud, et Poola otsustas Zapadi õppusteks sulgeda oma Kaliningradiga piirneva õhuruumi – et tagada turvalisus ja et ei tekiks olukorda, kus nende lennukeid võidaks segi ajada «terroristide õhuvägedega».

Märksõnad
Tagasi üles