Sisukord
Arvamus
Postimees
01.09.2017
Eesti KGB-lane Savisaare-Mõisa valimisliidus (18) Kolmas hoiatus viis erialade sundsulgemiseni (3) Majandus Majandust lükkab võimsalt tagant ehitus Lux Expressi uus juht loodab bussiga sõitma panna ka äriinimesed Välismaa Välismaa lühiuudised 01.09.2017 Eesti film paljastas Ukraina filmimehe näidispoomise KOHALIK VAADE. Zapadi stsenaarium paljastas vale (7) Ukraina filmimees maksis kindlameelsuse eest vangistusega (1) Arvamus Helir-Valdor Seeder: konn ja härg (10) Eve-Mai Valdna: autoga kooli minnes ohutult liiklema ei õpi (1) Edasi 1959. aastal: vanadel lahingupaikadel Juhtkiri: haridus seisneb valikute tegemises Aarne Mäe: miks Mona Lisa naeratab? (1) Andrus Karnau: imeravitsejad ja muud nõiad Rein Taagepera: kas muukeelset Eestit tahtsimegi? (14) Kultuur Pärdi päevadel kuuleb nüüdsest ka teiste heliloojate loomingut George R. R. Martin: kangelaste tapja ja lohede isa Fotokuu – see tont, mis käib mööda linna Kuidas kummardada iidoleid Sport Põlva Serviti sõidab Horvaatiasse Leedut tabas šokk – EM algas kaotusega Gruusiale Anett Kontaveit: kolm järjestikust kaotust kurvastavad Kanepi hiilgas New Yorgis! Kummastav Kreeka koondis: edukas, kuid mitte rahva südames Kuidas tunduks jalgpalli MM ilma Argentinata? Aga Hispaania või Itaaliata? Või USAta? Tartu Pildid: tundmatu ainega kokku puutunud noored kurepojad muutusid lennuvõimetuks Tartus läheb kooli 13 782 õpilast Õpetaja Eha Vihm: jäta ukselingile üks pai, siis nad tulevad tagasi (1) Odavpood alustas kärtsu ja mürtsuta Mitu kooli sai algavaks õppeaastaks uue kuue Ahhaa teaduskeskus tähistab nädalavahetusel juubelit Peipsi sibulana kipub letile trügima hoopis Poola kaup Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rein Taagepera: kas muukeelset Eestit tahtsimegi?

2 min lugemist
Rein Taagepera FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Kui Eesti Vabariik oma sajanda sünnipäevani jõudis, oli siire muukeelsusele juba alanud. Vene keel ei läinud läbi, lükka nii palju kui tahad. Kas inglise keel läheb läbi, lükka nii vähe kui tahad?

Okupatsiooni 39. aastal otsustas Moskva, et lasteaiad Eestis peavad poole päevast tarvitama «teist emakeelt». Et kui kasvatajad räägivad vene keelt, küll siis varsti ka lapsed. Valest otsast alustasid. Nüüd on pigem nii, et kui lapsed räägivad inglise keelt, küll siis varsti ka kasvatajad. Vaesel Moskval muidugi polnud nutitelefone. Ilma selleta lastel keelt välja ei vaheta.

Kas tekib püsiv tasakaal kahe keele vahel? Et siin peatub inglise keel ja algab eesti keel? Luksemburgis on seesugune tasakaal paar sajandit püsinud prantsuse keele vahel avalikkuses ja letseburgi vahel isekeskis. Võibolla on mingeid nippe õppida neilt kauaaegseilt väliseestlasilt, kes on suutnud pere ringis eesti keelt hoida. Räägin väikese loo.

Laps räägib sõbraga. Enne eesti keeles, siis läheb üle inglise keelele.

Ema ütleb: «Räägi eesti keeles.» Laps küsib: «Miks?» Tuttav väliseesti värk. Kus ja millal mina seda kuulsin? Esimest korda kuulsin seda Torontos 60 aasta eest. Viimati kuulsin seda Tartus. Otse Emajõel. Nutitelefon mängis oma osa. Kas Tartu avardub Torontoks? Ei tea.

Torontos levis inglise keel rohkem lastelt vanemaile kui vastupidi. Nüüd hakkab sama olema Eestis. Võõrsil püsis eesti keel rohkem neis peredes, kes teadvustasid, et teine keel imbub koju koolist, tänavalt ning telerist, ja arendasid kodukeelt seda rohkem. Keel püsis vähem neis peredes, kus vanemad arvasid, et eesti keel on sisse sündinud, ega kandnud hoolt. Kuidas hoolt kanda?

Kuidas kasvatada lapsed välismaal inimeseks ja eestlaseks? Põhijooned on hämmastavalt sarnased. Mõlemad sihid vajavad kontakti vanemate ja laste vahel. Kui laste inimeseks kasvatamine on ohus, siis annab välismaal kasuliku signaali see, kui lapsed kodus hakkavad rääkima teist keelt. «Kodumaal elades kontakti kadumist ei tarvitse märgata, kuni on hilja» – nii kirjutasin 40 aasta eest eest pagulastele. Nüüd hakkab kogu Eestist saama Välis-Eesti.

Millele rõhku panna? Peamine on, et vanemad püüavad lastega rääkida ja nende juttu ka kuulata. Lastega asju arutada. Ja ette lugeda – ka täiskasvanuile mõeldud jutte, siis kui lapsed juba ise lugeda oskavad. Rääkida lähiminevikust, mida vanemad on ise läbi elanud. Anda tunnetust, et isendina oleme tugevamad, kui tajume end osana möödunud ja tulevate sugupõlvede reas. Nutitelefoni ajastul on see raskem, aga ega see ka paguluses hõlbus olnud.

Eesti keel on pühapäevastumas, nii nagu varem Välis-Eestis, loovutades argipäeva teisele keelele. Ma ei väida, et eesti keelt peab hoidma. Kui teadlikult soovitakse üle minna teisele keelele, mis siis ikka? Aga sant on, kui noorest peast tembu ära teed ja vanemast peast valusalt kahetsed. Et lasksid minna millelgi, mis oli nii südame lähedal, et seda ei märganudki. Kui avastad, et «Mu kodumaa on Pilv» polegi hubasem kui «Mu kodumaa on Nõukogude Liit».

Seotud lood
31.08.2017 02.09.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto