Sisukord
Arvamus
Postimees
02.09.2017
Eesti Talvik meenutab kokkupuudet Konovaloviga (5) Kivimäe skandaali arutab linnavarakomisjon Kes õpetaks Pakri lapsi? (2) Välismaa Soome laseb sisse ka propagandaväljaanded (1) Leedulased võitlevad viinakuradi vastu Vene riigiagentuuri kaebus tõi Eestile süüdistuse pressivabaduse rikkumises (8) ELi pealinnas võtab ilmet uus migrandidžungel KOHALIK VAADE. Kreeka justiitsminister kasutas ajalugu pettemanöövrina (3) Arvamus Edasi 1989. aastal: laupäevaküsitlus Artemi Troitski: uus võlusõna: russofoobia (14) E-koolipoiss (1) Vladimir Sazonov: Pärsia lahe troonide mäng – Katari piiramine Koomiku kurvad silmad (3) Tervenenud Kanepi lend Harvey hoiatas Trumpi (17) Juhtkiri: rumalast otsusest on võimalus õppida (2) Liivi Uuet: sada aastat haldusreformi (3) Priit Pullerits: positiivne kommunism (10) EKI keelekool: Raudtee Baltik Kultuur Nädala plaat. Kõrbest, kuid mitte kõrbenud Aja auk. Mulle sa, mulle sa, kokaiin Sport Kreeka ajakirjandus tunnustas: Reim mängis Skibbe üle, Eesti parim oli Aksalu Holland lükati kuristiku äärele Süda ihkab väravaid, mõistus sunnib kaitsesse Läti näitas Serbiale hambaid Hiilgav Sildaru üllatas iseennastki (2) Raudvaraks tõusnud Teniste vallutab tippe tasa ja targu Mart Soidro: sportlased poliitikas Postimees kuulutas välja olümpiaessee konkursi Tarbija Nädalas 15 eurot toidule: ega see mingi elu ei ole! (11) AK Peeter Langovitsi tagasivaade: maailm uskus ja toetas meid Peeter Järvelaid: tulemas on vakuste aeg (2) Vladimir Sazonov: Pärsia lahe troonide mäng – Katari piiramine Mart Kalm: haldusreformiga tuleks päästa väikelinnad ja nende elukvaliteet (2) Liivi Uuet: sada aastat haldusreformi (3) Probleemid paariseluga (1) Pealuukroon, mis number? Aja auk. Mulle sa, mulle sa, kokaiin VIKERKAAR LOEB. De la Mettrie lapsed Ülendav Paerand, kainestav Parts (3) Puhas vana kooli persevest Arter Teeme ise Google Street View’d Söögipeatuse võib teha restoranvagunis Eesti tüdruk, kes oli Malta peaminister (3) Ilona Leib: miks näevad «püssid» naised vahel igavad välja? Filmiarvustus «Tulbipalavik»: naised, kinno! Moos silub juustu maitset (2) Töökad koerad Eesti õpetajad on välismaal hinnas (2) Postimehe nädalahoroskoop 2.–8. september Eesti moe ikoonid SEIKLUSVIDEO! BMX pole vaid luude lõhkumiseks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: rumalast otsusest on võimalus õppida

2 min lugemist
Peeter Oja purjuspäi rammitud Subaru koduhoovis FOTO: Tairo Lutter

Eile sattusid uudisteportaalides juhuse läbi kõrvuti kaks uudist. Esimene rääkis sellest kuidas üks Eesti läbi aegade parimaid koomikuid purjuspäi koduteel mitu avariid tegi, ja teine sellest, kuidas isa lapsega rongi ette tormas. Kõik lõppes vähemalt selles mõttes hästi, et asjaosalised on elus ja tervise juures ning võõraste rumalate otsuste tõttu ei kannatanud keegi kõrvaline. Auto või jalgratas on asendatavad tarbeesemed, inimene ja tema tervis aga mitte.

Mida kõige selle peale öelda? Ajad, mil ajakirjandus pretendeeris messianistlikule rollile ning pidas end moraalseks kammertooniks, jäävad kuhugi 1980.–1990. aastatesse. Tänapäeval ja siinses kontekstis mõjuks moraalilugemine õõnsalt, targem oleks avaldada lihtsalt lootust, et eespool kirjeldatud sündmuste põhjustajatele on juhtunu teatavas mõttes häirekell ning pakub mõtteainet edasiseks.

Tegelikult on küsimus puhtalt valikutes ja vastutuses. Vähemalt teoorias võib öelda, et midagi «peab tegema», kuid tegelikult see nii ei ole. «Peab» tähendab, et midagi ei või teha või vastupidi, tegemata jätta. Samas ei tee me midagi sellepärast, et peame seda tegema, vaid kuna oleme langetanud vastava valiku. Valiku teinuna vastutame ise ka tagajärgede eest.

Kas liikluseeskirja peab järgima? Formaalselt peab, kuid reaalsuses mitte. Samas peavad need, kes näiteks otsustavad end meie maanteedel Le Mansi võidusõitjatena ülal pidada, arvestama ka sellega, et tagajärjed ei pruugi end kaua oodata lasta ning tehtu eest tuleb vastutada. Sama kehtib ka joobnuna rooli taha istumise või vales kohas teeületamise kohta. Lõppkokkuvõttes on oluline see, mida me valime, sest inimese elu koosnebki valikutest.

Muidugi on inimloomusel omadus leida mõtlematutele sammudele ja omaenda rumalusele ratsionaalne õigustus. Nagu kirjutas Jean-Paul Sartre: põrgu – see on teised. Nii leitaksegi õigustus enamasti mingites välistes asjaoludes või teistes inimestes, kes justkui oleksid oma tegevusega provotseerinud kahtlase väärtusega samme astuma. Ega sedagi saa hukka mõista – nõnda lihtsalt töötab mõistus ja inimene, ükskõik milline ta ka ei oleks, püüab iga hinna eest säilitada austust iseenda vastu ning oma isiksuse terviklikkust.

Eesti elu on viimastel kümnenditel läinud tunduvalt paremaks ja turvalisemaks. Paljuski on paranemise taga just see, et ühiskonnaliikmed mõistavad paremini oma valikute tagajärgi ja vastutust. Seepärast on tähtis, et ka juhtumitest, mis võinuksid lõppeda ränkade tagajärgedega, ent ei lõppenud, tuleviku tarvis õpitaks. Nii on rumalaid õnnetusi tulevikus vähem.

Seotud lood
01.09.2017 04.09.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto