Sisukord
Arvamus
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (2) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (2) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (2) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (4) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (10) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (9) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (5) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (1) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (4) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (2) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku

Manfred Weber: Eesti rahvas ei ole üksi

2 min lugemist
Manfred Weber FOTO: Epp

Eesti rahvale, kes mäletab Nõukogude okupatsiooni veel nii elavalt, on Vladimir Putini Venemaa poolt tulev oht üks suurimaid muresid. Kuid te ei ole üksi. Meie, teie Euroopa partnerid, jagame seda muret, kirjutab Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees, Euroopa Parlamendi liige Manfred Weber.

Euroopalik eluviis, väärtused, millel meie ühiskonnad põhinevad, on silmitsi enneolematute ohtudega ning me saame loota nende kaitsel vaid endile. Seda õpime iga päev neist terrorirünnakutest, mis on meie kontinenti viimastel kuudel tabanud, murettekitavatest arengutest Türgis ja Venemaal, USA uue administratsiooni suhtumisest Euroopasse, aga ka Briti valitsuse käitumisest Brexiti läbirääkimistel.

Eesti rahvale, kes mäletab Nõukogude okupatsiooni veel nii elavalt, on Vladimir Putini Venemaa poolt tulev oht üks suurimaid muresid. Kuid te ei ole üksi. Meie, teie Euroopa partnerid, jagame seda muret. Seda ütleme selgelt välja ka sel nädalal siin Tallinnas, kus Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liikmed Euroopa Parlamendist kokku tulevad.

Veel ütleme, et Euroopat saab turvalisemaks muuta ainult Euroopa parema koostöö kaudu. Sest kõik need, kes tahavad nõrgestada Euroopa Liitu, proovivad murda meie ühtsust.

Muidugi on Euroopa Liidu huvides head suhted Venemaaga, näiteks suhete edendamine ühistes valdkondades, nagu võitus terrorismiga, relvastuskontroll, relvakaubandus ja tuumarelva leviku tõkestamine. Aga peame ka teadvustama, et Euroopa Liidule on ohuks Venemaa juhtkonna käitumine, mis proovib lüüa kiilu Euroopa Liidu ühtsusesse.

Sellepärast on vaja ühtsust kõigis ELi-Venemaa suhete aspektides: sanktsioonid, naabruspoliitika suhted, energiajulgeolek. Euroopa Rahvapartei fraktsiooni seisukoht on väga selge: Euroopa Liit jätkab Venemaa-vastaste sanktsioonidega nii kaua, kuni Minski leppeid pole täidetud, ja edasised rikkumised toovad kaasa edasised sanktsioonid.

See on ka põhjus, miks peame tugevalt vastu seisma Nord Stream 2 projektile. Nord Streami gaasitoru pikendamine mitte ainult ei käi vastu energiavõimaluste ja tarnijate mitmekesistamise tugevdamiseks tehtud jõupingutustele, vaid see paljastaks ja süvendaks mitmete riikide haavatavust ning õõnestaks Euroopa Liidu energiajulgeolekut tervikuna.

Teine probleem, mis tõstatub suhetes Venemaaga, on infosõda ja küberrünnakud, kaasa arvatud trollimine ja valeuudised. Infosõda, mida Venemaa oma meedia kaudu peab, ei ole vähem ohtlik kui muud destabiliseerimise katsed. Ja kes teaks seda paremini kui Eesti, kes langes laiaulatusliku koordineeritud küberrünnaku ohvriks 2007. aastal. Sellega tuleb meil võidelda.

Tuleb tunnistada, et rahvusvaheline julgeolekuolukord on muutunud, ja sellele tuleb reageerida. EL peab kaitsevaldkonnas kasvama.  Lahendust näeme me Euroopa kaitseliidus. 

Esiteks, Euroopa Liit on NATOs tugev alussammas. Jagades ühiseid väärtusi, töötame kõrvuti tugevama ja strateegilisema koostöö saavutamiseks. Lisaraha tuleks suunata nii teadus- ja arendustegevusse kui ka strateegilistele koostööprogrammidele. Eesti on siin suurepärane näide, kes on riigikaitsekulutusi säilitanud ja isegi suurendanud.

Samuti peaks Euroopa suurendama oma osalemist NATO kõrgtehnoloogilistes programmides, nagu näiteks lennupõhine eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteem (AWACS) ja ballistiline raketikaitsesüsteem. Ja loomulikult on tarvis suurendada koostööd liikmesriikide relvajõudude vahel ning paremini ära kasutada riikide eksisteerivat kaitsevõimekust nende endi, aga ka ELi ühise kaitsevõimekuse tõstmisel. 

Euroopa Kaitsefondi eesmärk on Euroopa kaitsevõimekuse tõstmine ning Euroopa kaitse killustatuse vähendamine. Suurendada tuleb kaitsele suunatud teadusuuringuid ning toetada liikmesriike ühishangete läbiviimisel, ja selleks tuleb tagada piisavad vahendid. Tugev Euroopa kaitsetööstus on ühise Euroopa kaitsepoliitika üks kandvaid alustalasid ja selle säilimine on elutähtis. 

Kui Euroopa Liit tahab olla üheskoos NATOga, peame olema üheskoos ka Euroopa kaitseliidus. Nagu alati, võivad kriisid pakkuda ka uusi võimalusi. Me usume, et Euroopa ühtse kaitse loomine on viis, kuidas muuta Euroopa jälle turvaliseks. Euroopa integratsioon rajati ühisele kaitsele, saavutagem siis see Euroopa Liidu asutajate projekt.

Seotud lood
    19.02.2020 20.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto