Sisukord
Arvamus
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (2) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda Börsidel käib veresaun «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (2) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri Kultuur Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (2) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: lappimist vajav auk e-riigi seinas

2 min lugemist
Karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Auku koduseinas võib nimetada ükskõik millise nimega, kuid auk jääb ikkagi auguks ning sellega tuleb midagi ette võtta. Sein tuleb korda teha, auk ära lappida. Uurida välja, miks ja kelle (või mille) süül auk tekkis. Ikka selleks, et oleks võimalik uute aukude teket ennetada. ID-kaardi turvaauk on auk e-riigi seinas ning sellega peame just kirjeldatud moel talitama. Enesekindlalt, paanikata.

Teema on kahtlemata tõsine. Praegu leitud turvaauku nimetatakse teoreetiliseks, ent teoreetilisel tasandil on selletaolised ohud kübermaailmas alati olemas, nendega seisavad pidevalt silmitsi ka suured tehnoloogiahiiud. Oleme vastamisi julgeolekuriskiga, mis tuleb lahendada nii kiiresti kui võimalik. Laias laastus on kaks huvirühma, kellel on võimekust ja raha, et panustada nii tehnoloogiasse kui ajudesse ning säärast nõrkust ära kasutada: organiseeritud kuritegevus ja meie idanaabri eriteenistused.

Kui turvarisk on teoreetiline, siis mainekaotus paraku reaalne. Oleme 15 aastat kasutanud ID-kaarti, sellega on seotud 1500 riigi- ja hulgaliselt erateenuseid. ID-kaart pole pelgalt praktiline vahend teenuste kasutamiseks, vaid üks Eesti digitaalse eduloo sünonüüme – mainekujunduses palju märgilisem kui mistahes brändrahn. Meil on e-valimised ja arenenud e-pangandus, e-residentsusest oleme püüdnud teha uut rahvuslikku suurt asja.

Olukorda võiks võrrelda riigireeturi tabamisega. Neil kahetsusväärsetel juhtudel oleme dilemma ees: kas olla pettunud, et meil on riigireetur, või tunda hoopis uhkust, et me oleme suutelised roti viljasalves avastama ja tabama? Siin tuleb mängu see, kas usume ja usaldame Eesti riiki või mitte eriti. Aga peaksime uskuma ja usaldama – iseäranis siis, kui riik seisab vastamisi raske probleemiga. Vaid siis saame kriise läbides tugevamaks.

Seda usku ja usaldust ei tohi kergekäeliselt vahetada poliitiliseks populistlikuks peenrahaks. Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas, kes pressikonverentsil neid noote avalikkusele sisendada püüdis, teab samas, et mitmed tema enda erakonna liikmed on korduvalt Eesti e-riigi jalgealust õõnestanud. Peamiselt e-valimiste suhtes umbusu külvamise kaudu.

Last ei tohi pesuveega välja visata. Kui e-valimine ei ole osale ID-kaardi kasutajatest turvaline, tuleb teha selgitustööd mobiil-ID kasutamiseks. Üks asi on öelda välja, et tagasiteed paberimajandusse ei ole – loomulikult mitte –, kuid samas peame mõistma, et ID-kaardiga tekkinud turvamurede lahendamine on meie küpsuseksam e-riigina. Meie tulemusi jälgitakse hoolega. Eesti e-riigi kuvand pole jõudnud ainult otsustajate, vaid ka tavakodanikeni. Seda kapitali pole ühel väikesel piiririigil millegagi asendada.

Seotud lood
28.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto