Aivar Pau: ebaproportsionaalne Ratas

Aivar Pau FOTO: Erakogu

ID-kaart sai sel nädalal oma ajaloo kõige suurema mainelöögi, maailma silmis sattus kahtluse alla kogu meie e-riigi ja eelkõige e-valimiste usaldusväärsus. Kõige rohkem on mul kahju e-valimistest, mille puhul terve mõistus küll lõpuks võitis ja need jätkuvad, kuid kahju oli juba tehtud.

Pagan võtaks! Jah, pagan võtaks, ütlen ma, kuna kogu selle üüratu jama põhjustas ilmselgselt ebaproportsionaalselt suur meedia-show – korraldajaks meie enda võimurid.

Kokku kutsuti kogu kohalik ja siinne välismeedia, ametite peadirektorid, ministrid. Peaminister loobus välisvisiidist Poolasse ja pidi avalikult vabandust paluma. Enneolematult kõrge tase, kaamerad välkusid, tehti otseülekandeid. Milleks see kõik, küsite. Selleks et võimalikult kõvahäälselt ja suure aplaavaga teada anda sisuliselt mitte millestki tõsiselt võetavast.

ID-kaardil polnud avastatud isegi viga, leiti väidetavalt vaid laboritingimusis matemaatiliselt võimalik nõrkus. Äärmiselt vähetõenäoline, praktiliselt võimatu prao tekkimise oht. Võib-olla tõesti õnnestus süsteemi loojail leida viis, kuidas 750 000 kaardist kümme võiksid olla teoreetiliselt ohus. 

Kõige selle juures häirib mind kõige enam, kuidas poliitikud ja ametnikud võtsid suu täis e-valimiste osas. Esitasin lahvatanud ID-kaardi turvaskandaaliga seoses paljudele inimestele rohkelt küsimusi. Kui jätta kõrvale tehniline spetsiifika, siis ei jätnud mõni vastus minu jaoks isiklikult kahtlust, et kogu PR-show teenis vaid ühte eesmärki: peaminister Jüri Ratase soovi kompromiteerida e-valimisi.

Mul tekkis neid kuulates veendumus, et ID-kaardi kasutamine on endiselt kõrgeimal tasemel turvaline, kuid olevat üks suur erand: valimised.

Kaardi kasutamine ei ohusta isegi riigisaladust ega loo ohtu selle lekkimisele. Ka äärmiselt konservatiivsed pangad ei näe ID-kaardi kasutamises mingisugust probleemi. Isegi vaatamata sellele, Riigi Infosüsteemi Ameti juht märkis, et probleemi juurpõhjus pole lõpuni selge.

Kuid jah, on üks suur erand. See on midagi kõrgemat riigisaladustest, pangakontodel olevatest eurodest ja euroliidu tasemel antud digiallkirjadest rahvusvahelistele lepingutele, mille puhul kõik eile julgelt, kindlalt ja vankumatult kinnitasid, et mingit probleemi pole. Midagi nii kõrget, et ükski eile neist samadest sõna võtnud ametnikest ja poliitikutest ei julgenud öelda, et kas hääletamine ikka on turvaline.

Otsustada saavat vaid valimiskomisjon. Nagu üks mees lükati kõik selle komisjoni kaela. Seda tegid isegi need, kelle ülesanne on komisjonile riskidest teada anda. Seda olukorras, kus paberil hääletamine on endiselt ebaturvalisem ja mõjutatavam kui e-hääletamine.

Minu vandenõuteoreetilist maiku küsimus on: millisele parteile see kasulik on?

06.09.2017 08.09.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto