Sisukord
Arvustused
Postimees
09.09.2017
Eesti Ministri murekoorem (7) Mihhail Hodorkovski: ei kujuta ette, et keegi kunagi Krimmi tagasi annaks (34) Mitte kunstigerilja, vaid karistamatu krahv (7) Ninasarvikud tähelepanu keskmes Kambjalastest tehti tagaselja kandidaadid (1) Ainult kaks võimalust: krahh või triumf (2) Vastasele kasulik risk avalikustati ajaga võidu joostes (11) Välismaa Välisministrid lõpetasid Tallinna-kohtumise (3) Uus olukord andis Rootsi riigikaitsele uue sihi (2) Saarlased aitavad Gotlandi kaitsta Arvamus Juhtkiri: seadusandja peab olema eeskujuks Mihkel Mutt: hargajastu ja rändemaisus ehk kas Eestil on tulevikku? (3) Marko Suurmägi: pisut kavalust võitluses Läti õllega (10) Mihhail Hodorkovski: ei kujuta ette, et keegi kunagi Krimmi tagasi annaks (34) Postimees 1997. aastal: julmurid kohtu ees Mitte kunstigerilja, vaid karistamatu krahv (7) Ministri murekoorem (7) Lauri teeb kadedaks Ainult kaks võimalust: krahh või triumf (2) Eero Epner: kurjuse normaliseerumine (49) Peeter Langovitsi tagasivaade: «Need vanad armastuskirjad» Kultuur Nädala plaat. Perifeerse räppgeeniuse monument oma perifeersusele Nädala plaat. LCD Soundsystemi suur tagasitulek Juurikas: Pensionärid Tinderis: netflix, chill ja reumarohud Aja auk. Holger Czukay (1938-2017) – helialkeemiku lahkumine Juurikas: Kirjandusteoste positiviseerimise kava (2) Sport Šmigun-Vähi dopingujuhtum tekitab Bjørgenis imestust Lauri teeb kadedaks Tallinna maratoni noortejooksu võitis taas Andi Noot Teoorias on medalikolmik Leedu, Läti ja Soome võimalik… Serviti püüab eurosarjas edasipääsu Magnus Kirt rühib isalt saadud eneseusuga tipu poole Joosep Susi: kas tippspordi rahvusnarratiiv tuleb hingusele saata? (1) Kanter trennikaaslasest: Kaiat tuli tagasi hoida AK VIKERKAAR LOEB. Diletandid ja geeniused Lilija Ševtsova: müües end Gazpromile, on lääs kaotanud moraalse teenäitaja rolli Inglid päkapikkude maal Soome sõltumatu haritlaskonna manifest (6) Lõuna-Eesti maastik järvega Ah Reneé, mu kreembrülee Peaaegu täiskasvanud Merkel tundus veenvam kui Schulz Nädala plaat. Perifeerse räppgeeniuse monument oma perifeersusele Juurikas: Pensionärid Tinderis: netflix, chill ja reumarohud Juurikas: Kirjandusteoste positiviseerimise kava (2) Arter VIDEO: Kus asub Euroopa kauneim matkatee? Teie isiklik dinosauruste park. Uus arvutimäng! Kogenud harrastaja: ilm on jooksja sõber ja vaenlane Horoskoop Ultramees Rait Ratasepp: mind ei huvita asjad. Mind huvitavad emotsioonid ja vaba aeg (1) Kuhu minna Muhe krimimärul «Logani õnn» mõtlemisvõimet ei eelda Silm silma vastu: «Merivälja» versus «Nukumaja». Kumba eelistada? (1) Septembrikuus uus dressipluus! Sügise supersöögid tulevad oma aiast Justin Petrone: tüdrukutele president meeldib (1) Tartu Kambjalastest tehti tagaselja kandidaadid (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lõuna-Eesti maastik järvega

2 min lugemist
Rein Põder «Savimäe». FOTO: Raamat

Nii nagu Tõnis Vindi maastikumaalid tunneb hästi ära nende suvise kerguse tõttu, on ka Rein Põdrale omane hästi tabatav stiil. Temagi kujutab üksildasi taluasemeid kusagil vana puisniidu, ammu kuivendatud soo, metsajärve või jäärakute lähedal – kohti, kuhu on raske ligi pääseda ja mille kohta vanasti öeldi «tagamaa».

Rein Põdra sellises idüllis valitseb harilikult õitsev suvi. Nii vormis tema jutukogu «Kahekesi maailmas» (1982) väga minu põlvkonna erksat lugejat, sest seal oli tähelepanuväärne lugu üksikust noorest paadisõudjast, kes jõuab ühele soosaarele ja näeb seal pealt erootilist, keelatud suudlust. Sellest hakkavad teoses mõnedki kõrged mõtted idanema.

Ja kirjutab Põder asjadest, mida hästi tunneb. On ka «Savimäe» peategelaseks tõlkija ja kirjanik Sven, seega autori enda alter ego. Ta pärib Savimäe talu sügava järve kaldal Saatse saapa ehk Vene piiri lähistel. Ta leiab linnadest eemal töörahu ning eelmise peremehe Johannese paberid ja raamatukogu. Selgub, et Johannes oli erudeeritud mees, kes pihtis tulevasele lugejale selle maja süngetest legendidest.

Nõnda siis võiks Savimäe geograafiline asukoht olla üks Suursoo pisijärvedest, Petserist nelja ja Saatse külast viie kilomeetri kaugusel. Asukohta aitab määratleda ka Vene luuraja, kes tõuseb järvekese rohekalt pinnalt, akvalangi tõttu kandilise musta näoga. Ja laskub siis tagasi, kusjuures peategelane ei ehmata: ta peab pinnaletõusjat inimhülgeks. See on raamatu üks meeldejäävamaid kohti. Intelligendid võtavadki tihtipeale maailma asju väga külma kõhuga.

Majaperemees Johannesest saame teada, et ta on teinud ilmavaatlusi ja 2012. aastal surnud. Tema 61 järelejäänud paberit tõestavad, et ta oli väga haritud inimene. Aga maakohas on alati olnud nii, et kui keegi kirjutab niisugust hästi tempereeritud kirjakeelt, siis on tegemist kohe ülemusega. Teosest jääbki arusaamatuks, kust niisugune haritlane küll metsa sattus, ega äkki autor Rein Põder kirjuta enda teadvust lihtsate maainimeste pähe?

Maainimene ei imetle loodust nagu linnavurle, vaid kasutab seda toidulauana. Nõukogude aeg õpetas, et majandites, ka metsamajandites nagu see siin, elas kolme tüüpi inimesi: töörügajad, joodikud ja spetsialistid. Viimased olid haritud ja ülemused. Niisiis, kui Johannesel oli selline raamatukogu nagu oli, pidi ta automaatselt olema miski natšalnik.

Savimäe hirmus legend põhineb armastusnelinurgal Elfriede – Punaarmeest jalga lasknud Osvald – saksa sõdur Heinrich – haisev Karla. Esimene polnud mingi kaunitar, kuid ligitõmbav naine. Heinrich pidas teda siiski iluduseks ja tahtis Saksamaale kaasa võtta. Elfriedet häiris asjaolu, et teda külas sakslase litsiks hüüti.

Haisev Karla tõi ta peole ja hull Endel ärgitas teda sogast alkohoolset vedelikku jooma. Pärast seda tahtis Elfriede end järve uputada, toppis endale vesivõsusid kurku. Siis ärgitas Endel teda hauakohta ujuma, Elfriede võttis omal tropi suust, karjus Heinrichi nime ja uppus. Kiimas Osvaldile langes surmasüü. Keeruline suhetevõrk, omapärane pilt! Selleks peab olema vilunud kirjanik, et midagi sellist välja mõelda.

Vanasti öeldi tsirkuses: show must go on. Ja see oleks nii läinud, kui oleksime kätte saanud ka sakslase Heinrichi kirjelduse asjadest. Praegu on sakslase suhtumisest ainult jupid. Ei saa salata, Põdra jutustamistehnika mõjub, nagu mõjus juba «Kahekesi maailmas». Viimane raamat vormis ühe generatsiooni suhtumist erootikasse. Soovingi kirjanikule, et ta vormiks veel paljusid põlvkondi meie ajal ja pärast meid.

***

Rein Põder «Savimäe». FOTO: Raamat

Rein Põder

«Savimäe»

Eesti Raamat 2017

208 lk

Seotud lood
08.09.2017 11.09.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto