Sisukord
Arvamus
Postimees
11.09.2017
Eesti Esimene vene räppar oli Sergei Dovlatov (1) Repsi hariduskvoot puudutaks pea 900 noort (35) Majandus Eestlased tahavad olla direktorid (2) Võiletid võivad aasta lõpuni hõredaks jääda Välismaa Ida-Ukraina hooldekodude elanikud on rindejoonel lõksus Kadõrov soovib Tšetšeeniale islamimaailmas erirolli Unelmate laevade mürgine varjukülg (2) Välismaa lühiuudised: 11.09.2017 (1) Arvamus Andres Adamson: Repsi algatus on kahjulik (11) Tiiu Kuurme: koolihindekujuline värav ehk giljotiin gümnaasiumitrepil (4) Sirje Niitra: ehmatav ettepanek (11) Juhtkiri: jooksuhullus suleb linna, kas nii jääbki? (12) Ekspert: Põhja-Koreal on tuumaseadeldis, ent ükski rakett pole suuteline seda kandma (2) Jüri Seilenthal: miks teiste kriisid on ka meie kriisid? (2) Postimees 1934. aastal: maadluskuulsus Tartus Kultuur Esimene vene räppar oli Sergei Dovlatov (1) Lugu sellest, kuidas ahv inimeste peale ärritus (1) Sport Revanši võtnud Flora kasvatas edu Läti korvpallimürgel jätkub Klavanile köeti kõva saun Kellele korraldatakse Tallinna maratoni? (2) Muinasjutuline US Open sai sobiva võitja Froome’i kauaoodatud duubel Guinnessi rekord verele hõõrutud kätega Serviti tõestas Eesti klubikäsipalli väärikat taset Teadus Jupiteri virmalised osutusid arvatust müstilisemaks Evolutsioon tõrjub geenihaigused välja (1) Tartu Keskkonnaraha toel sünnib maale täiesti uus kaugküttevõrk Kuidas peaks loodusteadlik inimene ümber käima õunaussiga? (1) Väikesed pruulikojad noolivad visalt suuremat turuosa Emad käivad koos, et tissiandmisel tuge saada Meelelahutus Koomiks Sudoku

Andres Adamson: Repsi algatus on kahjulik

2 min lugemist
Andres Adamson FOTO: Liis Treimann

Riiklikult kehtestatud lävendist gümnaasiumi sissesaamiseks viiks näiteks ülikoolide senisest veelgi suurema feminiseerumiseni ja lõheni poiste ja tüdrukute vahel, mida tuleks hoopis vähendada, kirjutab ajaloodoktor ja endine eksamikeskuse direktor Andres Adamson.

Haridusminister Repsi lävendiettepanek, mis meedias ja laiemalt üldsuses heakskiitu näib pälvivat, on täiesti väär. Koolides hinnatakse erinevalt, see käib veidi vähemal määral isegi põhikooli lõpus toimuvate riiklike eksamite kohta, mida ju samuti otse koolides hinnatakse.

Peamine seisneb aga muus. Tüdrukute ja poiste areng kulgeb erinevaid trajektoore pidi, selles vanuses kõik ainult keskmisele hindele taandada tähendaks edasise üld- ja akadeemilise hariduse veelgi suuremat feminiseerumist, millele tuleks just vastu töötada, mitte hagu anda.

Suur, võib-olla isegi suurem osa kutsehariduse õppekavu eeldab nagunii üldkeskharidust. Ühesõnaga, see ettepanek on läbi mõtlemata, annab loodetavasti lihtsalt tunnistust vajadusest enne lähenevaid valimisi n-ö pildil püsida. Tahaks loota, see et jääb uitmõtteks.

Rakendumise korral tooks see kaasa peamiselt negatiivset, sulgeks paljude, peamiselt poiste ees hulga elu- ja elukutsevalikuid või raiskaks hiljem nende aega. Arvan, et pärast väikest järelemõtlemist jõuavad ka idee praegused toetajad selle lihtsa tõeni.

Kusagil käis juba läbi lause, et ega ei pea ju kõiki vastu võtma. Ka praegu ei pea, gümnaasiumid valivad nagunii ise endile õpilasi ja valigu aga edasi. Kui seda mõtet aga edasi arendada, siis ideaalolukord olekski selline, et absoluutselt kõigil põhikoolilõpetajatel oleks õigus ja vabadus asuda õppima sellisele keskharidusõppekavale, millisele tahab, tema sellel püsimine sõltugu aga järgnevalt tema enda võimetest ja tööst.

Ja igal keskhariduse omandanul oleks õigus ja vabadus jätkata tasuta millisel tahes kõrgharidusõppekaval, see aga, kas ta sellel tasuta kohal või üleüldse kõrgharidusteel püsib, sõltugu edasi temast endast. Et ei oleks nagu praeguse, suure aplombiga välja kuulutet «tasuta» kõrgharidusega, mis tegelikkuses piiras ja piirab noorte juurdepääsu sellele.

Seotud lood
09.09.2017 12.09.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto