Sisukord
Arvamus
Postimees
09.09.2017
Eesti Ministri murekoorem (7) Mihhail Hodorkovski: ei kujuta ette, et keegi kunagi Krimmi tagasi annaks (34) Mitte kunstigerilja, vaid karistamatu krahv (7) Ninasarvikud tähelepanu keskmes Kambjalastest tehti tagaselja kandidaadid (1) Ainult kaks võimalust: krahh või triumf (2) Vastasele kasulik risk avalikustati ajaga võidu joostes (11) Välismaa Välisministrid lõpetasid Tallinna-kohtumise (3) Uus olukord andis Rootsi riigikaitsele uue sihi (2) Saarlased aitavad Gotlandi kaitsta Arvamus Juhtkiri: seadusandja peab olema eeskujuks Mihkel Mutt: hargajastu ja rändemaisus ehk kas Eestil on tulevikku? (3) Marko Suurmägi: pisut kavalust võitluses Läti õllega (10) Mihhail Hodorkovski: ei kujuta ette, et keegi kunagi Krimmi tagasi annaks (34) Postimees 1997. aastal: julmurid kohtu ees Mitte kunstigerilja, vaid karistamatu krahv (7) Ministri murekoorem (7) Lauri teeb kadedaks Ainult kaks võimalust: krahh või triumf (2) Eero Epner: kurjuse normaliseerumine (49) Peeter Langovitsi tagasivaade: «Need vanad armastuskirjad» Kultuur Nädala plaat. Perifeerse räppgeeniuse monument oma perifeersusele Nädala plaat. LCD Soundsystemi suur tagasitulek Juurikas: Pensionärid Tinderis: netflix, chill ja reumarohud Aja auk. Holger Czukay (1938-2017) – helialkeemiku lahkumine Juurikas: Kirjandusteoste positiviseerimise kava (2) Sport Šmigun-Vähi dopingujuhtum tekitab Bjørgenis imestust Lauri teeb kadedaks Tallinna maratoni noortejooksu võitis taas Andi Noot Teoorias on medalikolmik Leedu, Läti ja Soome võimalik… Serviti püüab eurosarjas edasipääsu Magnus Kirt rühib isalt saadud eneseusuga tipu poole Joosep Susi: kas tippspordi rahvusnarratiiv tuleb hingusele saata? (1) Kanter trennikaaslasest: Kaiat tuli tagasi hoida AK VIKERKAAR LOEB. Diletandid ja geeniused Lilija Ševtsova: müües end Gazpromile, on lääs kaotanud moraalse teenäitaja rolli Inglid päkapikkude maal Soome sõltumatu haritlaskonna manifest (6) Lõuna-Eesti maastik järvega Ah Reneé, mu kreembrülee Peaaegu täiskasvanud Merkel tundus veenvam kui Schulz Nädala plaat. Perifeerse räppgeeniuse monument oma perifeersusele Juurikas: Pensionärid Tinderis: netflix, chill ja reumarohud Juurikas: Kirjandusteoste positiviseerimise kava (2) Arter VIDEO: Kus asub Euroopa kauneim matkatee? Teie isiklik dinosauruste park. Uus arvutimäng! Kogenud harrastaja: ilm on jooksja sõber ja vaenlane Horoskoop Ultramees Rait Ratasepp: mind ei huvita asjad. Mind huvitavad emotsioonid ja vaba aeg (1) Kuhu minna Muhe krimimärul «Logani õnn» mõtlemisvõimet ei eelda Silm silma vastu: «Merivälja» versus «Nukumaja». Kumba eelistada? (1) Septembrikuus uus dressipluus! Sügise supersöögid tulevad oma aiast Justin Petrone: tüdrukutele president meeldib (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Marko Suurmägi: pisut kavalust võitluses Läti õllega

2 min lugemist
Marko Suurmägi FOTO: Marko Saarm

Eestlased käivad Lätis alkoholi ostmas. See on fakt. Vaielda võib selle üle, kas neid käijaid on palju või vähe, aga ikkagi tekib küsimus, miks me peame oma raha Lätile kinkima? Äkki kasutaks pisut kavalust ja jätaks maksuraha Eestisse? Ühesõnaga kuulutaks näiteks Valga selliseks piirkonnaks, kus alkoholi maksustatakse Lätis kehtiva aktsiisimääraga.

Erimajandustsoon – sellist mõistet kasutatakse piirkondade puhul, kus riikide valitsused on kehtestanud teistsugused, tavalisest leebemad maksureeglid kui ülejäänud riigis. Eestiski on seesuguste tsoonide loomist arutatud, et saaks kuidagi Kirde- või Kagu-Eesti majandust elavdada. Mujal maailmas on aga sääraseid eripiirkondi kasutatud lisaks ääremaastumise vastu võitlemisele ka selleks, et oma riigi ettevõtjad ei peaks koduste reeglite pärast rahvusvahelises konkurentsis kaotama.

Sellise eritsooni võiks Eesti riik alkoholiturismi enda kasuks pööramiseks luua Valga linna. Idee järgi võiks seal asuvates poodides alkoholi müüa selle aktsiisiga, mis kehtib Lätis. Ma ei näe sellises lahenduses ühtegi ohtu neile eesmärkidele, mida Eesti riik on alkoholivastases poliitikas endale seadnud.

Odava alkoholi järele tuleks Tallinnast, Tartust või Viljandist endiselt kaugele sõita. Mugavamaks ei muutu alkoholi kättesaamine sellise otsuse järel kellelegi, ainult et mõni miljon eurot hammustaks Eesti riik Läti eelarvest endale. Alkoholitootjate väite kohaselt on see summa, mis Eesti lõunanaabritele kaotab, 12 miljonit eurot aastas. Tõenäoliselt on see siiski pisut vähem ja ega kogu raha selle eritsooniga Lätilt kätte ei saaks, aga ka viis-kuus miljonit eurot kuluks riigile ära.

Kui hind oleks ühes linnas mõlemal pool piiri õllepudelile üks ja sama, siis ma usun, et juba patriotismist jätaks alkoturist Läti Valka minemata ja teeks ostu Eesti poolel. Tõenäoliselt leiduks kiiresti ka ettevõtja, kes Läti poolel asuvate hiigelviinapoodide-sarnase kaupluse Valga poolele rajaks. Eesti rahva tervis sellest eritsoonist ei halveneks ega paraneks, sest viina ja õlut ostetaks kahe riigi ühe linna peale kokku samal hulgal kui seni.

Valga toidupoodides on õllepudelid kaetud tolmukorraga ning linna prügikonteineritest leiab suurel hulgal pandipakendimärgita õllepurke ja -pudeleid. Ehk siis odav hind viib Valga inimesed kodupoest mõnisada meetrit eemale, Läti poolele. Vaevalt nad lisasamme hakkavad tegema, kui sama hinnaga kaup on oma kodu lähedal kenasti olemas.

Ja need Valgast kaugel elavad eestlased, kes alkoturismi rumalaks või kalliks peavad, maksavad oma kodukoha kaupluses alkoholi eest endiselt seda aktsiisi, mille Eesti riik on seadnud. Seega ei saa riik ka rahaliselt midagi kaotada. Hoopis vastupidi.

Full disclosure: autor pole tänavu Lätist ostnud ühtegi pudelit alkoholi. Mullu ostsin Ruhjast viis purki erinevat Läti õlut.

Seotud lood
08.09.2017 11.09.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto