Sisukord
Arvamus
Postimees
09.09.2017
Eesti Ministri murekoorem (7) Mihhail Hodorkovski: ei kujuta ette, et keegi kunagi Krimmi tagasi annaks (34) Mitte kunstigerilja, vaid karistamatu krahv (7) Ninasarvikud tähelepanu keskmes Kambjalastest tehti tagaselja kandidaadid (1) Ainult kaks võimalust: krahh või triumf (2) Vastasele kasulik risk avalikustati ajaga võidu joostes (11) Välismaa Välisministrid lõpetasid Tallinna-kohtumise (3) Uus olukord andis Rootsi riigikaitsele uue sihi (2) Saarlased aitavad Gotlandi kaitsta Arvamus Juhtkiri: seadusandja peab olema eeskujuks Mihkel Mutt: hargajastu ja rändemaisus ehk kas Eestil on tulevikku? (3) Marko Suurmägi: pisut kavalust võitluses Läti õllega (10) Mihhail Hodorkovski: ei kujuta ette, et keegi kunagi Krimmi tagasi annaks (34) Postimees 1997. aastal: julmurid kohtu ees Mitte kunstigerilja, vaid karistamatu krahv (7) Ministri murekoorem (7) Lauri teeb kadedaks Ainult kaks võimalust: krahh või triumf (2) Eero Epner: kurjuse normaliseerumine (49) Peeter Langovitsi tagasivaade: «Need vanad armastuskirjad» Kultuur Nädala plaat. Perifeerse räppgeeniuse monument oma perifeersusele Nädala plaat. LCD Soundsystemi suur tagasitulek Juurikas: Pensionärid Tinderis: netflix, chill ja reumarohud Aja auk. Holger Czukay (1938-2017) – helialkeemiku lahkumine Juurikas: Kirjandusteoste positiviseerimise kava (2) Sport Šmigun-Vähi dopingujuhtum tekitab Bjørgenis imestust Lauri teeb kadedaks Tallinna maratoni noortejooksu võitis taas Andi Noot Teoorias on medalikolmik Leedu, Läti ja Soome võimalik… Serviti püüab eurosarjas edasipääsu Magnus Kirt rühib isalt saadud eneseusuga tipu poole Joosep Susi: kas tippspordi rahvusnarratiiv tuleb hingusele saata? (1) Kanter trennikaaslasest: Kaiat tuli tagasi hoida AK VIKERKAAR LOEB. Diletandid ja geeniused Lilija Ševtsova: müües end Gazpromile, on lääs kaotanud moraalse teenäitaja rolli Inglid päkapikkude maal Soome sõltumatu haritlaskonna manifest (6) Lõuna-Eesti maastik järvega Ah Reneé, mu kreembrülee Peaaegu täiskasvanud Merkel tundus veenvam kui Schulz Nädala plaat. Perifeerse räppgeeniuse monument oma perifeersusele Juurikas: Pensionärid Tinderis: netflix, chill ja reumarohud Juurikas: Kirjandusteoste positiviseerimise kava (2) Arter VIDEO: Kus asub Euroopa kauneim matkatee? Teie isiklik dinosauruste park. Uus arvutimäng! Kogenud harrastaja: ilm on jooksja sõber ja vaenlane Horoskoop Ultramees Rait Ratasepp: mind ei huvita asjad. Mind huvitavad emotsioonid ja vaba aeg (1) Kuhu minna Muhe krimimärul «Logani õnn» mõtlemisvõimet ei eelda Silm silma vastu: «Merivälja» versus «Nukumaja». Kumba eelistada? (1) Septembrikuus uus dressipluus! Sügise supersöögid tulevad oma aiast Justin Petrone: tüdrukutele president meeldib (1) Tartu Kambjalastest tehti tagaselja kandidaadid (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: seadusandja peab olema eeskujuks

2 min lugemist
Konteiner surnud kitsede jäänustega. FOTO: Ilja Smirnov

Inimsugu ei põlvne inglitest. Pigem vastupidi, sest puhtalt bioloogilises mõttes pole sammu, mis oleks inimese jaoks liialt vääritu. Ameerika geneetikul Eugene M. McCarthyl on hüpotees, et inimeste varasemad eelkäijad põlvnevad sootuks sigade ja šimpanside hübriidist. Ent väljaspool seda inimtegevust, mida uurib bioloogia ning mis on allutatud loodusseadustele, eksisteerivad ka inimeste loodud seadused – nii kirjalikud kui kirjutamata. Just viimaste rikkumise tõttu näib sageli, et McCarthy teoorial võib isegi tõepõhi all olla.

Mis puudutab kirjutatud seadusi, siis Rooma õiguses eksisteerib vormel «dura lex sed lex» (tõlkes «seadus on karm, kuid siiski seadus»). Seadused on täitmiseks, nende järgimine hoiab meid tagasi libisemast aegadesse, kui maksis pelgalt rusikas. Seepärast on tähtis, et inimesed oleksid seaduskuulekad – eriti puudutab see seadusandjaid endid. Nende suhtes kehtivad ühiskonnal kõrgendatud ootused ja mitte ainult selles, et nad ontlikult kirjutatud seadusi järgiksid – mida nad nagunii peaksid tegema –, vaid ka üldisemalt, et nad ei peaks end üleval nagu dr McCarthy kirjeldatud sea ja ahvi hübriidid.

Martin Repinski ja Siret Kotka-Repinski on teatud mõttes eesti põllumajanduse praeguse aja esipaar. Kahe peale moodustavad nad riigikogu maaelukomisjonist täpselt ühe viiendiku. Peale selle on Martin Repinskile kuuluv Konju mõisa talu tõeline edulugu – peaaegu nullist suure pingutuse ja vaevaga üles ehitatud. Vähemalt selle eest tuleb taluperemeest küll tunnustada.

Seepärast on kahetsusväärne, et seadusandja ise määrib oma resümeed – mis kõigi eelduste kohaselt võiks olla suurepärane – oma ükskõikse suhtumisega seadusesse. Viimane plekk sellel on loomakorjused, mis mingil põhjusel on jäetud loodusjõudude meelevalda mädanema. Lähtuvalt seadusetähest peab hukkunud loomade või loomsete jäätmete utiliseerimise eest vastutama loomapidaja ning seda tuleks teha vastavates töötlemisettevõtetes. Need nõuded pole pelgalt seadusandja kapriis, vaid lähtuvad praktilisest vajadusest, sest iga loomakorjus kujutab endast patogeensete mikroorganismide elukeskkonda. Viimased on väga visad ja võivad ümbritsevale keskkonnale teoorias suurt ohtu kujutada.

Ükski seadusandja ei tohiks üles näidata hoolimatust seaduste suhtes. Professor Preobraženski ütles Mihhail Bulgakovi surematus «Koera südames» järgmist: «Kui hakkaksin klosetis potist mööda laskma ja teised minu järel, siis on tulemuseks korralagedus klosetis. Korralagedus ei saa algust aga mitte klosetis, vaid peades.» Ja nii on see ka päriselus: korralagedus sünnitab üksnes uut korralagedust.

Seotud lood
08.09.2017 11.09.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto