Sisukord
Uudised
Postimees
29.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (18) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda Börsidel käib veresaun «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (3) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri (1) Kultuur Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata (3) Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Noorus ongi hukas! Ropendab nagu voorimees (3) Algaja poliitbroileri mure Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (2) Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (1) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku

Keskkonnaraha toel sünnib maale täiesti uus kaugküttevõrk

2 min lugemist
Nädal tagasi sai Kanepis nurgakivi uus hakkpuidul töötav katlamaja. Sealt algab ka uhiuus kaugküttetorustik, näitas vallavanem Mikk Järv. Sooja hakkab katlamaja andma juba sel sügisel. FOTO: Margus Ansu

Kooli köeti seni halupuudega, vallamaja kerge kütteõliga ja lasteaeda põlevkiviõliga, kirjeldas Kanepi vallavanem Mikk Järv olukorda kohalikus soojamajanduses. 

Erinevate katelde kasutusiga lähenes lõpule ja juba lähiaastatel tulnuks teha suuri investeeringuid, kuid hiljuti avanes veel üks võimalus: ehitada keskkonnatoetuste abil aastakümneid tagasi maha jäetud kaugküttevõrgustiku asemele uus ning liita lähestikku asuvad hooned ühe katlamaja taha.

Odavaim võimalus

Investeeringu suurus kohalikku soojamajandusse on ligikaudu 370 000 eurot, rääkis Järv. Sellest lõviosa ehk üle 270 000 euro võtab uus katlamaja, mille ehitab SW Energia oma vahendite ja keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetuse eest.

Vallavanemale teadaolevalt on Kanepi aga Eestis esimene koht, mis sai lisaks katlamaja uuendamisele KIKist raha, et ehitada soojusvõrk uuesti nullist üles. Selleks kulub lisaks ligikaudu 90 000 eurot, millest pool tuli leida vallal endal.

Ehkki tööd on suured ja pool alevikku on praegu üles kaevatud, osutus selline lahendus ometi soodsamaks, kui hakata uuendama eraldiseisvaid küttesüsteeme koolimajas, lasteaias ja vallamajas. Järv tõdes, et ainuüksi koolimaja küttelahenduse uuendamine oleks arvutuste järgi läinud maksma vähemalt 100 000 eurot. 

Mitme katlamaja asemel ühe pidamine vähendab vallale kuuluvate hoonete kütmiseks õhku paisatavat süsinikdioksiidi aastas umbes 113 tonni.

Täisautomaatse katlamaja ehitab valmis küttefirma ise ja ühendab selle taha küttetorustiku, vallale läheb see kõik maksma umbes 45 000 eurot torustiku rajamise omaosaluse kulu. Kütte hind on sellest sügisest arvestuslikult veidi üle 70 euro MWh eest, mis tähendab, et lasteaia ja vallamaja soojana hoidmine läheb võrreldes senisega odavamaks.

«Osa inimesi kurdab, et õlikatlast väljuv suits paneb neil pea valutama ja silmad kipitama,» rääkis Järv. Nüüd on lootust sellestki murest vabaneda. Mitme katlamaja asemel ühe pidamine vähendab vallale kuuluvate hoonete kütmiseks õhku paisatavat süsinikdioksiidi aastas umbes 113 tonni.

Lisaks vallale kuuluvatele hoonetele liidetakse kaugküttevõrguga ka üks kortermaja. Veel teiseski kortermajas kaalutakse, kas ehitada uus soojasõlm või jätkata senisel moel, kus mõnd korterit köetakse puudega, teisi elektriradiaatorite ja kolmandaid õhksoojuspumbaga. Kortermaju, kust on liitumisvõimaluste kohta uuritud, on teisigi, lisas vallavanem. Peagi algab alevikus ka uue kaupluse ehitus. Kas ka pood ühineb kaugküttevõrguga või lahendab kütmise lokaalselt, pole esialgu teada.

Esimene Eestis

Keskkonnainvesteeringute keskuse kommunikatsioonijuht Elina Kink kinnitas, et Kanepi on tõepoolest Eestis esimene omavalitsus, mis sai keskkonnatoetuse eest uue kaugküttesüsteemi. 

«Kui varem kasutasid sealsed inimesed lokaalkütet, siis nüüd rajatakse soojustrassid ja uus katlamaja ning teenust saab hakata pakkuma tsentraalselt,» lisas ta.

Siseriiklikust keskkonnaprogrammist KIK tema sõnul soojustorustike ehitamist ei rahastata, küll aga toetatakse nende ehitamist Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Sedasorti toetust pakutakse tõenäoliselt ka tulevikus, sest ilma toetuseta ei ole soojustorustike rekonstrueerimine väiksemates kohtades majanduslikult tasuv, lisas ta.

Seotud lood
28.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto