Sisukord
Uudised
Tänane leht
11.09.2017
Eesti Esimene vene räppar oli Sergei Dovlatov (1) Repsi hariduskvoot puudutaks pea 900 noort (35) Majandus Eestlased tahavad olla direktorid (2) Võiletid võivad aasta lõpuni hõredaks jääda Välismaa Ida-Ukraina hooldekodude elanikud on rindejoonel lõksus Kadõrov soovib Tšetšeeniale islamimaailmas erirolli Unelmate laevade mürgine varjukülg (2) Välismaa lühiuudised: 11.09.2017 (1) Arvamus Andres Adamson: Repsi algatus on kahjulik (11) Tiiu Kuurme: koolihindekujuline värav ehk giljotiin gümnaasiumitrepil (4) Sirje Niitra: ehmatav ettepanek (11) Juhtkiri: jooksuhullus suleb linna, kas nii jääbki? (12) Ekspert: Põhja-Koreal on tuumaseadeldis, ent ükski rakett pole suuteline seda kandma (2) Jüri Seilenthal: miks teiste kriisid on ka meie kriisid? (2) Postimees 1934. aastal: maadluskuulsus Tartus Kultuur Esimene vene räppar oli Sergei Dovlatov (1) Lugu sellest, kuidas ahv inimeste peale ärritus (1) Sport Revanši võtnud Flora kasvatas edu Läti korvpallimürgel jätkub Klavanile köeti kõva saun Kellele korraldatakse Tallinna maratoni? (2) Muinasjutuline US Open sai sobiva võitja Froome’i kauaoodatud duubel Guinnessi rekord verele hõõrutud kätega Serviti tõestas Eesti klubikäsipalli väärikat taset Teadus Jupiteri virmalised osutusid arvatust müstilisemaks Evolutsioon tõrjub geenihaigused välja (1) Tartu Keskkonnaraha toel sünnib maale täiesti uus kaugküttevõrk Kuidas peaks loodusteadlik inimene ümber käima õunaussiga? (1) Väikesed pruulikojad noolivad visalt suuremat turuosa Emad käivad koos, et tissiandmisel tuge saada Meelelahutus Koomiks Sudoku

Keskkonnaraha toel sünnib maale täiesti uus kaugküttevõrk

2 min lugemist
Nädal tagasi sai Kanepis nurgakivi uus hakkpuidul töötav katlamaja. Sealt algab ka uhiuus kaugküttetorustik, näitas vallavanem Mikk Järv. Sooja hakkab katlamaja andma juba sel sügisel. FOTO: Margus Ansu

Kooli köeti seni halupuudega, vallamaja kerge kütteõliga ja lasteaeda põlevkiviõliga, kirjeldas Kanepi vallavanem Mikk Järv olukorda kohalikus soojamajanduses. 

Erinevate katelde kasutusiga lähenes lõpule ja juba lähiaastatel tulnuks teha suuri investeeringuid, kuid hiljuti avanes veel üks võimalus: ehitada keskkonnatoetuste abil aastakümneid tagasi maha jäetud kaugküttevõrgustiku asemele uus ning liita lähestikku asuvad hooned ühe katlamaja taha.

Odavaim võimalus

Investeeringu suurus kohalikku soojamajandusse on ligikaudu 370 000 eurot, rääkis Järv. Sellest lõviosa ehk üle 270 000 euro võtab uus katlamaja, mille ehitab SW Energia oma vahendite ja keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetuse eest.

Vallavanemale teadaolevalt on Kanepi aga Eestis esimene koht, mis sai lisaks katlamaja uuendamisele KIKist raha, et ehitada soojusvõrk uuesti nullist üles. Selleks kulub lisaks ligikaudu 90 000 eurot, millest pool tuli leida vallal endal.

Ehkki tööd on suured ja pool alevikku on praegu üles kaevatud, osutus selline lahendus ometi soodsamaks, kui hakata uuendama eraldiseisvaid küttesüsteeme koolimajas, lasteaias ja vallamajas. Järv tõdes, et ainuüksi koolimaja küttelahenduse uuendamine oleks arvutuste järgi läinud maksma vähemalt 100 000 eurot. 

Mitme katlamaja asemel ühe pidamine vähendab vallale kuuluvate hoonete kütmiseks õhku paisatavat süsinikdioksiidi aastas umbes 113 tonni.

Täisautomaatse katlamaja ehitab valmis küttefirma ise ja ühendab selle taha küttetorustiku, vallale läheb see kõik maksma umbes 45 000 eurot torustiku rajamise omaosaluse kulu. Kütte hind on sellest sügisest arvestuslikult veidi üle 70 euro MWh eest, mis tähendab, et lasteaia ja vallamaja soojana hoidmine läheb võrreldes senisega odavamaks.

«Osa inimesi kurdab, et õlikatlast väljuv suits paneb neil pea valutama ja silmad kipitama,» rääkis Järv. Nüüd on lootust sellestki murest vabaneda. Mitme katlamaja asemel ühe pidamine vähendab vallale kuuluvate hoonete kütmiseks õhku paisatavat süsinikdioksiidi aastas umbes 113 tonni.

Lisaks vallale kuuluvatele hoonetele liidetakse kaugküttevõrguga ka üks kortermaja. Veel teiseski kortermajas kaalutakse, kas ehitada uus soojasõlm või jätkata senisel moel, kus mõnd korterit köetakse puudega, teisi elektriradiaatorite ja kolmandaid õhksoojuspumbaga. Kortermaju, kust on liitumisvõimaluste kohta uuritud, on teisigi, lisas vallavanem. Peagi algab alevikus ka uue kaupluse ehitus. Kas ka pood ühineb kaugküttevõrguga või lahendab kütmise lokaalselt, pole esialgu teada.

Esimene Eestis

Keskkonnainvesteeringute keskuse kommunikatsioonijuht Elina Kink kinnitas, et Kanepi on tõepoolest Eestis esimene omavalitsus, mis sai keskkonnatoetuse eest uue kaugküttesüsteemi. 

«Kui varem kasutasid sealsed inimesed lokaalkütet, siis nüüd rajatakse soojustrassid ja uus katlamaja ning teenust saab hakata pakkuma tsentraalselt,» lisas ta.

Siseriiklikust keskkonnaprogrammist KIK tema sõnul soojustorustike ehitamist ei rahastata, küll aga toetatakse nende ehitamist Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Sedasorti toetust pakutakse tõenäoliselt ka tulevikus, sest ilma toetuseta ei ole soojustorustike rekonstrueerimine väiksemates kohtades majanduslikult tasuv, lisas ta.

Seotud lood
09.09.2017 12.09.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto