Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (3) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (12) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (4) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (20) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (53) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (1) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (32) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Galerii: kodumaise toidu nautijad rändasid mõtetes Peipsi ääres

2 min lugemist

Eestis sai eelmisel aastal alguse tava valida igal aastal üks kindel paik ning kuulutada välja selle piirkonna maitsete aasta. Kevadel sai selle tiitli Peipsimaa, mis on terve hooaja tähelepanu all. Sellel nädalavahetusel leiab aset Sibulatee puhvetite päev. Et selle kandi toidust paremat ettekujutust saada, võis eile Eesti Rahva Muuseumis toidu- ja joogikultuuri päeval ise Peipsimaa toitude valmistamisel käed külge lüüa. 

Kõige rohkem huvilisi tõi kohale Peipsi kalade töötuba, mida juhendas Tauno Laasik MTÜst Peipsimaa Kogukonnaköök. Laasik oli kaasa võtnud hapendatud rääbiseid, kohafileed ja lutsumaksa. Kõigist nendest valmistati eraldi road, mis sobisid leiva peale suupistena. 

Triin Muiste ja Maarja Paju otsustasid eile Peipsi kalade töötoas kaasa lüüa, sest neid huvitab traditsiooniline toitumine. «Olen ise toitumisnõustaja ning mulle pakub huvi, mida varem söödi ja kuidas seda tänapäevaga seostada,» rääkis Muiste. Mõlemad on Peipsi toiduga varemgi kokku puutunud. Nad arvasid, et kuna sealsed toidud on väga maitsvad, võiksid inimesed nendest kindlasti rohkem teada. Paju leidis, et töötuba on hea eelüritus laupäevasele Sibulatee puhvetite päevale, kus saab maitsta samu roogasid, mida töötoas valmistati.

Kümne minutiga äkis

Eilsel ERMi toidu- ja joogikultuuri päeval puutusid Paju ja Muiste esimest korda kokku äkisega ehk kiirsoolatud valge kalaga. 

Äkise tegemiseks tuli neil esmalt kohafilee tükeldada, panna see kolmeliitrisesse purki, lisada Peipsi sibulat, soola, pipart ja suhkrut ning kümme minutit seda purgis raputada. Kümme minutit kulus selleks, et toores kala söömiskõlblikuks saaks.

Pärast valmimist tuleb äkis tunni-pooleteise pärast ära süüa, sest hiljem hakkab sibula maitse üle käima.

Kõik töötoas osalenud said purki raputada ja iga natukese aja tagant nina purgi sisse pista, et nuusutada, kas kala on juba valmis. 

«Kala soolamine on keemiline küpsetamine. Algul nuusutate ja tunnete toore kala lõhna. Umbes viie minuti pärast on ka veel toore kala lõhn. Järsku see aga kaob ja siis on kala keemiliselt küps ja valmis,» tutvustas Tauno Laasik, kuidas õige äkise lõhnast ära tunneb. Pärast valmimist tuleb äkis aga tunni-pooleteise jooksul ära süüa, sest hiljem hakkab sibula maitse üle käima ja äkis ei ole enam sama hea. 

Äkist ei tehta ainult Peipsi ääres, vaid igal pool. Laasik arvas, et ilmselt on äkise tegemise traditsioon tulnud meestelt, kes käisid paadiga merel või järvel, sest see tehti vanasti kiiresti paadis valmis, et külmarohu peale oleks midagi söödavat võtta.

Suhkruvaht kommina

Lisaks mitmesugustele kalaroogadele said Peipsi joogi ja söögi huvilised valmistada Setomaa retsepti järgi sooja sõira moosiga ning  kokku segada talvist ja tervislikku Lohusuu kandi vinegretti.

Veel sai aimu, miks keedavad Peipsi vanausulised suhkrut rõõsa koore ja taluvõiga. Selgus, et kui neid toiduaineid koos umbes nelikümmend minutit keeta, saab suhkruvahu, mis valatakse vormidesse. Hiljem segu tahkub ja sellelt saab hõlpsalt murda tükke nagu šokolaaditahvlist. Tükikesed kuluvad ära õhtuse tee kõrvale.

Vanausuliste retsepte tutvustav Lilli Tarakanov segab suhkruvahtu. FOTO: Sille Annuk

Lisaks harivatele töötubadele sai ERMis Peipsi toidu- ja joogikultuuri päeval kuulata ettekandeid kohaliku toidu- ja joogikultuuri arendamise võimalustest ning Peipsimaa traditsioonilistest jookidest, eesotsas põdrakanepi fermenteeritud teest Ivan-tšaist. 

Seotud lood
21.02.2020 23.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto