Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (11) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (45) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Veevärk jätkab Ropka linnajaos puurkaevude uuendamist

2 min lugemist
Tartu veevärk laseb Turu ja Sepa tänava ristmiku lähedal Ropka veehaardes kahe 1971. aastast pärit puurkaevu asemele uued rajada. FOTO: Sille Annuk

Uute puurkaevude rajamine on nii vajadus kui ka strateegia, ütles ASi Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp. 

«Ühelt poolt on mõned vanad kaevud end ammendanud, nende toodang on vähenenud,» selgitas ta. «Teisalt peame oma võimekust hoidma, et kõigil soovijatel oleks vett piisavalt. Lisaks tartlastele ja linna lähedal valdades elavatele inimestele peame veega varustama ka tuletõrjehüdrante, seega ei tohi meie võimekus väheneda.» 

Poole pikem iga

Eile kooskõlastaski Tartu linnavalitsus ASi Tartu Veevärk taotluse rajada Turu ja Sepa tänava ristmiku läheduses Turu tänava ja Emajõe vahel asuvas Ropka veehaardes puurkaevudele number seitse ja kaheksa asenduspuurkaevud.  

Kõnealused vanad kaevud on puuritud 1971. aastal. «Nõukogude ajal peeti hea kaevu eaks kakskümmend viis aastat, need on pea poole vanemad,» märkis Tartu veevärgi spetsialist Siim Välkmann. «Nagu inimesedki, nii jäävad ka puurkaevud vanaks ega anna enam piisavalt vett.» 

Lisaks raiskavad need elektrit: vanadest kaevudest löövad pumbad tunnis kuus-seitse kuupmeetrit vett, uutest loodab veevärk tunnis saada kolmkümmend kuupmeetrit. Mullu Ropka veehaardesse tehtud puurkaevu number üheksa asenduskaevu toodang on vanast kaevust neli korda suurem.

Ropka veehaarde puurkaevud number seitse ja kaheksa likvideeritakse ning siis puuritakse neist ligi 15 meetrit kaugemale uued kaevud. Need tulevad enam-vähem sama sügavad nagu vanad ehk 125–160 meetrit. 

Varsti korraldab veevärk töö tegija leidmiseks hanke, Ropka veehaarde uued kaevud puuritakse kas sügisel või tuleval talvel. Ühe puurkaevu rajamiseks kulub 30 000 – 60 000 eurot. 

1970. aastate alguses rajatud aktiivses kasutuses Ropka veehaardes on kokku 10 puurkaevu, ligi 17 protsenti Tartust pumbatavast põhjaveest pärineb sealt. Ropka veehaarde kaks puurkaevu on juba uute vastu välja vahetatud: 2014. aastal asendas veevärk seal puurkaevu number viis ning mullu vangla lähistel asuva puurkaevu number üheksa. Viimaseks tööks koos projekteerimisega kulus 41 400 eurot. 

Uus veehaare

Lisaks vanade puurkaevude asemele uute tegemisele on Tartu veevärk asunud linnast põhja poole Kõrveküla lähistele rajama uut, 11 puurkaevuga veehaaret. 

Tänavu valmisid seal kaks esimest puurkaevu. «Need kaevud puurisid meile lätlased, nad tegid väga hea töö ja pea poole odavamalt kui kohalikud firmad,» märkis Toomas Kapp.

Ülikoolilinna vesi 

  • Tartu kaks esimest puurkaevu rajati aastatel 1908–1909 Meltsiveski tiikide lähedusse, nüüd on need kaevud reservis.
  • 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses puuriti hoogsalt uusi puurkaeve eri veekihtidesse, see töö kestis 1980. aastate lõpuni. 1964. aastal võeti kasutusele Toomeoru veehaare, 1966. aasta lõpuks töötasid Toomeoru ja Meltsiveski veehaare ning Raja, Aardla, Teguri ja Tehase tänava puurkaevud.
  • Aastatel 1970–1975 ehitati 10 puurkaevuga Ropka veehaare. 1976. aastal alustati Anne veehaarde puurkaevurühmade puurimist.
  • Rekordajal, eelmise riigikorra ajal oli Tartu veevärgil 132 puurkaevu, millest pumbati ööpäevas ligi 45 000 m³ vett. Nüüd on puurkaeve 78, ööpäevas vajavad tartlased ja ülikoolilinna naabruses elavad inimesed keskmiselt ligi 14 500 m³ puhast joogivett.

Allikas: AS Tartu Veevärk

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto