Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
18.02.2020
Lapsele võib kõige ohtlikum olla kodu Eesti Paarisaja õpetaja keeleoskus alla nõutu Apteegiketid ootavad riigikogu järgmist käiku Saeveskit ähvardab materjalipuudus Majandus Yandex.Taxi tegutseb Eestis seadusvastaselt (7) Alaealine saab poest suitsu ja viina lihtsa vaevaga Välismaa Lätlased kutsuvad tüli tõttu boikoteerima Taani suhkrut ja Lego klotse (10) Torm Dennis uputas Suurbritanniat Turistitõkke püstitamine Rooma sümboli ümber ärritab ajaloolasi Arvamus Juhtkiri: igav ja turvaline Balti riik (2) Aimar Altosaar: hoiame oma au ja väärikust (2) Krista Kodres: humanitaarteadused, kunstid ning teadmistepõhine Eesti Neeme Raud: Trump peab silmas raha ja kasu Sandra Haugas: haridus ja pered ei vaja koolikatseid (2) Meie Eesti Erkki Koort: Kanuti aed ja uusarendus (1) Helina Maasing: kuidas luua linnaplaneerimisega turvatunnet Kultuur Põhjus, miks ameeriklased Trumpi valivad (3) Sport Imelaps Hålandi suur unistus: Dortmundi kaudu Inglismaa meistriks Uus spordiseadus piirab sportlastele suurte stipendiumide maksmist Tervis Eestlane Aasias – kuidas trotsida koroonaviirust? Tartu Trammi Tartusse toomiseks kulub kümme aastat ja 400 miljonit eurot (7) Mait Raava: kliinikum peab valima endale arstist juhi (1) Eili Arula: Eesti Laulu on Tartusse väga vaja Tartumaa Kuldse Tammeoksa kandjate read täienevad Hotellipidajatel tuleb üha enam arvestada lastega peredega BMX-krossis tõid tartlased karikavõistlustelt mitu esikohta Veel neli kuud ning soomeugrilased peavad Eesti Rahva Muuseumis maailmakongressi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Euroraha toel rajatud luharajast on Käreveres alles vaid infotahvel ja mälestus

2 min lugemist
Nõgestesse kasvanud infotahvel Kärevere silla lähedal annab teada, et luharada rajati 2007. aastal Euroopa regionazalarengu fondi kaasrahastusel. Kümme aastat hiljem pole sealkandis rajast järel suurt midagi. FOTO: Kaspar Koort

Tähtvere vald rajas 2007. aastal euroraha toel Emajõe paremkaldale 14 kilomeetri pikkuse matkaraja. Raja alguspunkt on Vorbuse lähedal Jänese raudteesillast ülesvoolu ning mööda jõe äärt ja luhta kulgedes jõuab rada lõpuks Kärevere maanteesilla juurde.

Paraku on kümme aastat hiljem Käreveres rajaga seis selline, et hämaras ja märjema ilmga on sellel liikumine sisuliselt eluohtlik. Jõgi on endale ampsanud omajagu kallast ning kunagised rajajäänused mööduvad mõnes kohas jõest meetri-paari kauguselt, kui sedagi.

Sadama ootuses

Samas on keeruline põigata ka paremale, jõest kaugemale, sest seal laiutab võsa ning rinnuni ulatuvad nõgesed. Mahatallatud rohi osutab, et kalamehed kunagist luharada siiski kasutavad, kuid võib arvata, et näiteks väikeste lastega matkalised pööravad seal ohutuse mõttes kiiresti otsa ümber.

Luharajale pani korraliku põntsu 2010. aasta kevade suur üleujutus, nentis Tähtvere vallavanem Rein Kokk.

Luharaja tegemine läks omal ajal maksma ligi 120 000 eurot, millest 80 protsenti ehk 99 218 eurot tuli Euroopa regionaalarengu fondist. Algul oli rajal ka kolm puhkekohta, kuhu olid rajatud sildumiskohad ja ette valmistatud lõkkepaigad. Üle kanalite ja kraavide ehitati purded, kokku üle kolmekümne.

Tähtvere vallavanema Rein Koka sõnul on luharaja Vorbuse-poolset otsa kogu aeg korras hoitud, sealt prügi ära veetud ning mullu peeti lausa järelevalvet, et liiga innukad kalamehed autodega otse jõe äärde ei sõidaks. Ent Kokk pidi tõdema, et raja keskmine ja Kärevere-poolne osa on tõepoolest kehvas seisus.

«Käreveres hooldamisraha peal ei ole, eks see tuleb eelarvesse keskkonna rea peale sisse võtta, võsalõikuriga üle käia ja järjest truupe panna,» nentis Kokk. Ta lisas, et raja korrastamine tuleks sealkandis ette võtta ka seetõttu, et lähitulevikus on Kärevere silla juurde plaanis rajada paadisadam.

Üleujutus pani põntsu

Vallavanem kurtis, et luharajale pani korraliku põntsu 2010. aasta kevade suur üleujutus, mis pühkis minema 16 kraavidele rajatud purret ning viis kaugele luhale puhkekohtade lauad ja välikäimlad.

«See oli päris õudne,» meenutas Kokk. «Nüüdseks oleme Vorbuse pool asendanud seitse minema uhutud puupurret betoonplaatidega ja järge ootavad ülejäänud, kuid selle töö saame ette võtta siis, kui on külm talv ja traktoriga pääseb sinna ligi.»

Lõuna-Eesti kalastajate klubi juhatuse liige Lea Saar täpsustas, et tegelikult taastas keskkonnainvesteeringute keskuse projekti toel neli aastat tagasi tosinkond purret ka Livonia kalastusklubi, samuti korraldas sama klubi seal viie aasta eest puhastus- ja koristustalgud.

«Ent see ongi meie projektipõhise Eesti Vabariigi häda: raha antakse investeeringuks ja võib-olla mõneks ajaks ka hoolduseks, aga kui see raha otsa lõpeb, siis ongi seis nutune,» tõdes Saar. 

Ta lisas, et luharaja puhul on sellest eriti kahju, sest piirkond on ilus ning kui rada oli korras, kasutasid seda lisaks kalastajatele aktiivselt matkajad ja tervisesportlased.

Seotud lood
17.02.2020 18.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto