Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
22.02.2020
Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (1) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (11) Kolmejalgsed vallandasid liiklusraevu (8) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (3) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (2) Sipsik elab veel! Läti ema eksirännakud Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (12) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Pehme talv paneb rannad uut tasakaalu otsima Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (1) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (11) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (4) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Indrek Ranniku: kaasamise kunst

2 min lugemist
Indrek Ranniku. FOTO: Margus Ansu

Linna elu korraldamine käib pisiasju puudutavatest üksikotsustest kuni linnaelu pikka aega suunavate otsusteni. Kõik need otsused on tähtsad. Sel sügisel valmivad ja jõuavad volikokku neist kolm strateegilist: linna üldplaneering ja linna arengukava aastani 2025 koos eelarvestrateegiaga.

Nende koostamine on käinud demokraatlikul teel: olid arutelud, debatid, ideekorjed, avalikud väljapanekud, vaidlused. Kes osalesid, teavad nende pikkust ja sisu. Üldplaneeringu teemad «tuulutati» aruteludel põhjalikult läbi. Alates sildadest, miljööväärtustest, kergliiklusest, looduskaitsest, tänavatest, koerte jalutusplatsidest, linnaaiandusest,  gaasitorudest, kaugküttest, trammiteedest, monorelssidest, parkimisest kuni linnaruumi üldise arengu küsimusteni. 

Arutelude arv ja põhjalike ettepanekute hulk (linnaosade seltsid, kodanikuühendused!) näitasid hoolivust linna tuleviku suhtes.

Nagu seaduski määranud, on ettepanekute kaalumise keeruline roll linnavalitsusel, seejärel volikogul. Pole lihtne, igal ettepaneku tegijal on oma arusaam ja mure, mis esitati ettepanekus argumenteeritult.

Kaalumine pole lihtne, igal ettepaneku tegijal on oma arusaam ja mure, mis esitati ettepanekus argumenteeritult.

Reljeefseimalt on see väljendunud kesklinna olemuse, aga ka looduse (looduskaitse) ja linlaste elamiseks-töötamiseks vajaliku keskkonna arendamise vastasseisu kaudu. Linnavõim peab leidma tasakaalu looduse, elukeskkonna, majandusliku arengu, liikluse korraldamise ja muude linnaelu valdkondade vahel. Tartu uue üldplaneeringu puhul on see nüüd tehtud ja üldplaneering valmis kehtestamiseks. 

Mitmelt poolt on tulnud mõtteid jätta üldplaneeringu kehtestamine peatselt valitava uue volikogu teha. Sisuliselt poleks see minu arvates kindlasti õige. Üldplaneeringu koostamine, vaidlused, arutelud, vaheotsused, kaalutlused on olnud nimelt praeguse linnavalitsuse ja volikogu töö. Otsuse edasilükkamine oleks piltlikult öeldes olukord, kus ülikool on läbitud, kuid jäetakse kaitsmata lõputöö ja tegemata viimane eksam. 

Samas planeerimisotsused on alati aja- ja kohakesksed. Ükski otsus ei ole siinkohal igavene. Arengukava vaatame üle igal aastal, ka üldplaneeringu puhul selgitatakse muutmisvajadus.

Lõpetuseks kesklinnast. Kesklinna üldplaneering kehtestati mullu kevadel ja nüüd arutelu ei avatud. Oleme pidanud oluliseks  keskusfunktsiooni osakaalu ning kvaliteedi parandamist, ka kesklinna tähtsust aktiivse kultuurielu ja alternatiivse kultuurielu toimumiskohana. Selleks tuleb leida hea asukoha ja piisava suurusega hoonestusalad.

Tartu morfoloogia – linnaruumi kompaktne kuju – annab tugevad eelised sellise linnaruumi kujundamisele. Haljasalade vähenemine, mis kompenseeritakse linnahaljastuse kvaliteedile lisatähelepanu pööramisega, on vaid üks komponent mõjuspektri tervikpildis, mis ei saa olla ainuke alus strateegilise otsuse langetamisel. 

Seotud lood
21.02.2020 22.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto