Sisukord
Arvamus
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (19) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (9) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (11) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (16) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (31) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (19) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (3) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (15) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi (4) Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (2) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: pole olemas väikest ja süütut vägivalda

2 min lugemist
Episood laupäevasest jalgpallikaklusest Lasnamäe kunstmurustaadionil. FC Flora dressipluusis mehele otsa vaatav mees on FC Infoneti tegevjuht Aleksandr Altosar. FOTO: Brit Maria Tael

Eesti valitseva jalgpallimeistri FCI ja Tallinna Flora hiljutine mäng meistriliigas pälvis laiema avalikkuse tähelepanu. Kahjuks mitte sportliku elamuse, vaid tribüünil aset leidnud vägivaldse intsidendi tõttu. Asjaolu, et kakluses osales väike arv mõlema klubi poolehoidjaid, ei vähenda toimunu kaalu. Vastupidi, igasse sellisesse juhtumisse tuleb suhtuda äärmiselt tõsiselt.

Nagu õigusriigis valitseb nulltolerants omakohtu suhtes, nii pole olemas süütut vägivalda. Üks korralik jalgpallilahing pakub võimsaid emotsioone. Seetõttu võib kergesti juhtuda, et mänguga kaasnev frustratsioon, juhul kui tulemus pole rahuldav, kandub üle vastasseisuks tribüünidel. Igal võistkonnal, olgu tegemist rahvuskoondise või klubiga, on kirglikud poolehoidjad oma tõekspidamiste ja fännikultuuriga. Vastastikune tögamine on tavaline, see pole enamasti ohtlikum kui hiidlaste ja saarlaste omavaheline lõõp.

Kui aga asju hakatakse paika panema füüsilise vägivallaga ning sellele õigel ajal ja adekvaatselt ei reageerita, kasvab oht lumepallina. 29. maid 1985. aastal meenutatakse ühe spordiajaloo mustema päevana, kui Brüsselis Heyseli staadionil nõudis vägivald Juventuse ja Liverpooli mängus 39 inimelu ning 600 sai vigastada.

Halvimal juhul areneb esialgu tühisena näivast rüselemisest sügav ja keerukas vaen. Jalgpallil on tihe side ühiskonnaga. Ka Eestis on jalgpall ülekaalukalt populaarseim pallimänguala, mida harrastab Eestis spordiregistri andmetel 21 258 eri vanuses inimest (spordialadest edestab jalgpalli vaid võimlemine). Pole saladus, et Eestis on osa jalgpalliklubisid selgelt venekeelsed, mistõttu valitseb ka rahvustevahelise konflikti oht, ja kahjuks on sel pinnal intsidente olnud. Eesti rahvuskoondises on nii eesti kui vene emakeelega pallureid ning saavutatud mõistmine on hea eeskuju mitte ainult jalgpallis.

Alaliit uurib, nagu sellistel puhkudel ikka, asja põhjalikult ja määrab karistused. Samal ajal on tähtis, et ka klubid ise ja nende poolehoidjad ise analüüsiksid olukorda, et seesuguseid juhtumeid tulevikus ennetada, ning tunnetaksid avaliku lepituse vajadust. Esimesed sellised kirjad on meediasse jõudnud ja see on positiivne.

Ärplejad, kes rusikatega vehkima kipuvad, peaksid aru saama, et leidub äärmuslikke jõude, kes nende rumalust igal võimalusel ära kasutavad. Kes soovivad väiksed erimeelsused suurteks konfliktideks puhuda, provotseerida ühiskonnas kriise, millelt loodetakse poliitilist profiiti lõigata.

Jalgpalli peetakse spordialade kuningaks, mis suudab pakkuda rahvale ülevaid ja ühendavaid hetki. Vägivallajuhtumid ei mürgita üksnes üht spordiala, vaid kogu ühiskonda.

Seotud lood
19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto