Sisukord
Auto
Tänane leht
16.09.2017
Eesti Lembelind sai uue elupaiga Mõisaomanik peab leppima ootamatute külalistega Ootamatu majanduskasv tegi eelarve koostamise lihtsaks Prantsuse kolonel: võõrleegioni Eestisse tulek oli juhus (44) Endine mõisaomanik: kaks võõrast sain toast kätte (7) Välismaa Politsei tunnistas Londoni rongiplahvatuse terrorirünnakuks Junckeri optimistlik musi (5) Birmas ägenevad tapatalgud (2) Arvamus Juhtkiri: valitsus šampanjavannis (6) Marti Aavik: nad peavad sind napakaks (20) Nobelist Kurt Wüthrich sai Eesti teadusest aimu Endel Lippmaa kaudu (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: Diiva Barcelonast Haapsalu maffia lõpulüli (1) Tugev teoorias, nõrk praktikas (12) Valge mees oskab hüpata! Postimees 1928. aastal: Soome-Rootsi lihasõda Tiina Kaukvere: ma olen müüdimurdja (18) Kultuur Superministeerium kui monument Exceli tabelile (4) Kätlin Kaldmaa: Kaladest ja puudest, inimestest ja laevadest Aja auk. Kontroll Nädala plaat. Lateraalne evolutsioon Karin Rask: Mulle meeldivad lood, mis esitavad vaatajale väljakutse Sport Põlvetraumad – freestyle-suusatamise kutsehaigus Võitmatu Kelly raske seis Mart Soidro: terves kehas terve vaim (3) Singapuri etapp: strateegiliste plaanide ja otsuste tõehetk Sloveenia tähelennu pant – meeskonnatöö AK Kätlin Kaldmaa: Kaladest ja puudest, inimestest ja laevadest Superministeerium kui monument Exceli tabelile (4) Juurikas: munapiiks on tervisele kasulik Juurikas: Märt Sults lummab Euroopat Prognooside tegemise kunst ja teadus Mihkel Kunnus: tarkus istub korraga kahel toolil Mart Juure gooti stiilis unenäod Kuidas ärkamisajal armastati? (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: Diiva Barcelonast Nobelist Kurt Wüthrich sai Eesti teadusest aimu Endel Lippmaa kaudu (1) Nädala plaat. Lateraalne evolutsioon Aja auk. Kontroll Tiina Kaukvere: ma olen müüdimurdja (18) Arter E-riigi reliktid Сәттілік* ehk reisikiri pulmapeost Kasahstanis Olümpiastaadion, kus eestlane Guinnessi rekordiga hakkama sai Greyp G12S – elektriratas edasijõudnutele Orkaanipaanika: paanikast saab kasu lõigata Horoskoop Lisatud galerii! Disaini- ja mööblimessi Habitare paneb ideed lendama Filmiarvustus «Madame»: pentsik printsess Pariisis Seljakotid selga! Karin Rask: Mulle meeldivad lood, mis esitavad vaatajale väljakutse Pealinna parima pitsa jahil Uus kuum sai Tartust Riiga jalgrattaga – kuidas siis veel? Tiina Park: Gruusia või Kruusia (2) Sõiduproov: Renault Alaskan. Kõva tööloom, pop pintsak seljas Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sõiduproov: Renault Alaskan. Kõva tööloom, pop pintsak seljas

4 min lugemist
  • Kuulub kindlalt võimekamate pikapite sekka.
  • Linnadžiibilik sõidutunne on sündinud tõsiasi.
Mitmekülgne, korraliku veovõimega kastikas, mis pakub tavateel sõidumugavust nagu harilik linnadžiip. FOTO: Tootja foto

Kell on alles kaheksa hommikul, aga juba passime mäenõlval ootel. Kohe-kohe on meiega liitumas Sloveenia Alpidest laskuv must sajupilv. Ees ootab maastikurada Renault Alaskani roolis ning loo peategelane on täiesti valmis kummikud poriseks tegema.

Kõik pole sugugi nii ilmne, kui paistab. Nimelt on Renault Alaskani mudelinime all põhimõtteliselt tegemist Nissan Navaraga. Ja juba selle aasta lõpus jõuab turule veel üks Navara kloon – aga siis juba luksusversioonis kastikas Mercedes-Benz X-klass. Sest kuulge, mida inimesed ikka elult muud tahavad kui vedada neljakümmet tolmust tsemendikotti kastikaga, mille sõitjateruumis polevat luksuse arvel tehtud järeleandmisi.

Euroopas on kastikate turg küll kitsas, ent kasvab siiski hoogsalt, ning eks see ole ka lihtne põhjus, miks esitleb Renault’ ja Nissani allianss pea poolteist aastat pärast Navara tulekut Euroopas Alaskanit – mitmel oluliselt sihtturul on Renault’ nimel kõvasti kaalu. Alaskani veokastis võib vedada tervelt tonni jagu padajanni ja sappa võtta kuni 3,5 tonni kaaluva piduritega järelhaagise. Näiteks Volkswagen Amaroki kandevõime jääb vahemikku viiest ja poolestsajast kuni kaheksa ja poolesaja kilogrammini. Oma näitajatega kuulub Alaskan kõige võimekamate pikapite sekka. Ka veokasti pikkus, mis on täismõõdus kabiiniga kastikate puhul alati see nii-öelda nõrk koht, on Alaskanil parem nii mõnestki konkurendist: 1578 mm.

Veokasti pindala on 2,46 m2, tagaluuk suudab kanda kuni pool tonni ja veokasti ülemistes servades on relssidel liikuvad kinnitusaasad. FOTO: Tootja foto

Need loetletud omadused on juba argumendi kaalu, kui me räägime neist, kes vajavad võimekat kastikat, nagu päästjad või muud erakorralistes oludes tegutsejad. Olgu öeldud, et rätsepatööna pakub Renault ümberehitusi väga spetsiifilisteks töödeks vajamineva erivarustuse paigaldamisest kuni selleni välja, et Alaskanist tehakse teile autoelamu.

Mõistagi on Alaskan, nagu kastikatele kombeks, ehitatud täisraamile. Kuid erinevalt tavapärastest tagatelje lehtvedrudest on Alaskanil viie hoovaga tagavedrustus. Selline lahendus peaks mõjuma kui võluvits kastikaid vaevavale tavalisele probleemile – koormamata vedrustusega ja kehval teel kipuvad need päris häirivalt õõtsuma ja hüplema. Viie hoovaga tagavedrustus peaks rabedust tuntavalt vähendama ja muutma sõidutunde üsna linnadžiibilikuks.

Kuidas, palun? Jah, te lugesite õigesti. Täiesti koormamata veokastiga sai seekord sõita üksnes maastikurada ning tavateel aitas veidi koormust veokastis kindlasti kaasa, et vedrustus saaks end näidata parimast küljest. Ent nii ehk teisiti – linnadžiibilik sõidutunne on sündinud tõsiasi. Ja ega imestada pole siin midagi. Kui Ameerika luksuskastikas kõlbab esindusülesannetes poosetama, siis eks farmides ja ehitusplatsidel lapsepõlve mööda saatnud tööloomad igatsevad samuti peenemat pintsakut ja kesklinna elu.

Teab, kuhu ronib. Kui vaja, võib juht sisse lülitada 360 kraadi kaamera ja veenduda, et esiratas on seal, kus see peab olema. FOTO: Tootja foto
Üks neist kohtadest, kus Alaskan end «külili» lubas keerata. FOTO: Tootja foto

Pikkust on Alaskanil napilt alla viie ja poole meetri, laiust kahe meetri jagu ning telgede vaheks mõõdetakse 3150 mm – ometi tundub ta sõites suurtest mõõtmetest märksa kompaktsem. Auto paiknemine teel on hästi tajutav ja masin suurema tülinata manööverdatav. Ülerahvastatud parklast sõidaks ehk mööda, aga kui kitsal mägiteel pistab kurvist järjekordne metsaveok nina välja, siis kompromisside leidmine mõlema teele mahutamiseks pole teab mis vaev. Alaskani gabariidid on lihtsalt nii selgelt loetavad. Juhi elu teevad lihtsamaks ka mootorikatte kõrgemale kaarduvad külgservad, mis aitavad auto ninaosa mõõtmetest aru saada. Pole vist vaja lisadagi, et need annavad Alaskanile ka toeka välisilme, nagu jõuliselt joonistatud poritiivadki.

Kastikale omaselt istutakse kõrgel, nähtavus on suurepärane ja istmed nii ees- kui ka tagapingil mugavad nagu sõiduautos. Esiistmete konstrueerimisel on tootja sõnul tehtud koostööd NASA teadlastega ja võetud eeskuju kaaluta olekust. Mida iganes see tähendama peaks, aga istmed tõepoolest ei väsita. Maanteesõiduks on mõistlik sõidurežiimidest valida kaherattavedu. Aga kas sõidurežiimide lülitist maastikul ka mingit kasu on?

FOTO: Tootja foto
Rool, multimeedia, navi, näidikud on Nissan mis Nissan, äraproovitud vanakooli lahendus. Ärge otsige siit Renault’dele omast suurt puutetundlikku ekraani keskkonsoolis. FOTO: Tootja foto

On-on. 4 x 4-rajal tuli seekord sooritada selliseidki sõiduelemente, mida varem polnud maastikuradadel ette sattunud. Pöördlülitist saab valida kahe nelikveorežiimi vahel (aeglustiga ja ilma), elektrooniline piiratud libisemisega diferentsiaal pidurdab vajadusel kiiremini pöörlevat ratast. Lukustuv ja käsitsi lülitatav tagasilla diferentsiaal aitab suunata ratastele võrdselt veojõudu. Lisaks nõlvalt startimise ja laskumise abi.

Kõik Alaskanid on varustatud 2,3-liitrise diislit põletava jõuallikaga, mida pakutakse kahes võimsusastmes. Ajakirjanike käsutusse anti kahe turbokompressoriga ja 190 hj arendav versioon, mille magusaim pöördevahemik jääb 1500–2500 p/min, saavutades pöördemomendi 450 Nm. Tegu on äraproovitud töövahendiga nii Renault’ kui ka Nissani tarbesõidukitel. Kui nüüd arvestada, et masina kliirens on 223 mm, lähenemisnurk on 29 kraadi, eemaldumisnurk 25 kraadi ja pöördering kõigest 12,4 m, siis pole imestada, kuidas Alaskan end rajale paigutatud tähiste vahelt osavalt läbi painutab, või keerab järsu nurga alt veetakistusse, või kui nina ronimiseks otse taevasse vaatab.

Usun, et polegi ette tulnud võimalust mõnd autot nii „külili“ kallutada kui Alaskanit, mis sest, et enamik tema tulevastest omanikest ei pruugi just sageli leida end olukorrast, kus maapind küljeaknast kohe päris lähedalt paistma hakkaks. Muljetavaldav, tõsine tööriist.

Autoportree peeglist ja kolmel rattal. FOTO: Esta Tatrik

Vaata ka proovisõiduvideot siit: 

FOTO: Tootja foto

Renault Alaskan

Mootor: 2298 cm3, R4 diisel, turbo, 190 hj, 450 Nm

Jõuülekanne: 7-käiguline automaatkäigukast, nelikvedu

Sooritus: 0–100 km/h 10,8 s, 180 km/h

Kulu: 6,9 l / 100 km, 183 g/km CO2

Mass: 2086 kg

Hind: alates 29 990 eurost (160 hj)

Järelhaagise mass: kuni 3500 kg

Seotud lood
15.09.2017 18.09.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto