Unustamatud muljed, ülirikas kultuuripärand ja kiviaja elu Paapua Uus-Guineas

Parukakooli kasvandikele on paremate juuksepuhmaste kasvatamiseks liikumatult puupalgil lamamine kohustuslik osa mitme aastasest juuste kasvatamise rituaalist. Hiljem, kui meesmodellidel juuksed maha lõigatakse, müüakse tekkinud parukad hiigelhinna eest maha. Pildil poseeritakse külla tulnud 4-pealisele turistide rühmale. Foto: Erakogu

Kanuukujulise suure puust trummi madal kõmin andis märku, et on aeg hommikuseks kehakinnituseks. Välirestorani tungiv värske tuuleiil ja kõrgemale sinitaevasse rühkiv päike tuletasid taas meelde, miks meie kuurordikompleksile kohalikus keeles just Malolo ehk lõõgastav nimeks pandi. Lõõgastava miljööga aga kõik suures plaanis piirduski.

Kalendri järgi võttis meid vastu vihmahooaeg. Tegelikkuses tähendas see õnneks vaid paari vihmavalangut. Vihmametsas või ookeani ääres valitses umbes 30-kraadine kuumus. 2000 meetri kõrgusel kõrgmäestiku rajoonis jäi päevane temperatuur 19 kraadi piiresse. Saime kanda nii külma kui sooja ilma riideid. «Üks maa, miljon reisi,» võttis reklaamplakat Tari linna lennuväljal Paapua Uus-Guinead (PUG) kirjeldava sõnumi tabavalt kokku.

Uut ja huvitavat sisse ahmides möödusid päevad vaatamata rutiinile hommikusöök-linnuvaatlus-kultuuriretk-lõuna-loodusmatk-õhtusöök kiiresti. PUG, linnuvaatlejate paradiis, meelitab huvilisi kuulsate hävimisohus pikkade kirevate sulgedega paradiisilindude valikuga.