Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
14.09.2017
Eesti Linnahalli ülemaalimise raha ilmus nõiaväel kooli eelarvesse Raivo Susi nõudis FSB-lt eesti keele tõlget (1) Kunstnikke tuleks kodanikualgatuse eest premeerida (4) Vähem kui veerand noortest plaanib kindlasti valima minna (5) Meremuuseum tahab Paksus Margareetas korrata Lennusadama edu Kaagvere erikoolis valitseb täielik anarhia (1) Erikooli direktor: praegu on jah kriitiline olukord (12) Majandus Mida arvasid tehnikaeksperdid uutest iPhone'idest? Välismaa Lehne: sakslased tahavad keerulisel ajal stabiilsust Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE: türklased ja sakslased päevapoliitika keerises (1) Mida Juncker ütles ja (tõenäoliselt) mõtles (2) Juncker pidas viimase uute algatuste kõne Arvamus Jaanus Piirsalu: Kadõrov Venemaa presidendiks? (9) Juhtkiri: koolinoored esimest korda valimiskasti juures (1) Postimees 1934. aastal: ülikool 90 protsenti eestistunud Berit Teeäär, Tanel Paas: sõnakamad vabaühendused on riigi ülalpidamisel (6) Kultuur Nostalgia ja melanhoolia omahind (2) Kultuuri lühiuudiseid Sport Meistrite liigas võideti mängud rahakotiga Spordi lühiuudised Venelasi aitas kreeklaste vabaviskepaanika Kommentaar: ühe lollaka kakluse füsioloogia, anatoomia ja hügieen (1) NFLi tähtmängija väisas ootamatult Tartu klubi treeningut Robert Rooba väravad vaimustavad Soome hokispetsialiste Tallinn Kunstnikke tuleks kodanikualgatuse eest premeerida (4) Linnahalli ülemaalimise raha ilmus nõiaväel kooli eelarvesse Meremuuseum tahab Paksus Margareetas korrata Lennusadama edu Reis Unustamatud muljed, ülirikas kultuuripärand ja kiviaja elu Paapua Uus-Guineas Tartu Ruumikitsikuses põhikool aina laieneb ... soojakutesse Haridusministeerium jääb Tartusse ja ametnikke tuleb siia tublisti juurde Tartu teadlane leidis molekuli, mis aitab organismil ravimiga hakkama saada (1) Rõuge pesapuu loojalt võib tulla veel üks vaatetorn Signe Kivi seab end sisse kunstnikuna üürikorterisse Esimene tantsuvõistlus just kui langevarjuhüpe Jüri Kõre: uue planeerimiskorra kõver näopool (1) Henri Kaselo: Tartu peaks lennuliiklust doteerima (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Henri Kaselo: Tartu peaks lennuliiklust doteerima

2 min lugemist
FOTO: Erakogu

Ajakirjanik Vambola Paavo kritiseeris arvamusloos (TPM 7.9), et suuremate erakondade valimisprogrammides pole ettepanekuid, kuidas tuua Tartu välja kapslist ehk parandada transpordiühendust maailmaga. Sooviksin vaielda. 

Kui Paavo vaataks Tallinna televisiooni asemel sotside valimisprogrammi «Nutikas Tartu», leiaks ta lubaduse seista Tallinna-Tartu maantee kiiresti neljarealiseks ehitamise eest. Samuti selle eest, et Tartu arvataks regionaallendude sihtkohtade hulka ning et tiheneks rongiühendus Tallinnaga ja tekiks rongiühendus Riiga. 

Nõustun, lennuühendusega on meil täbarad lood ning olukord on naabritel palju parem. Leedukatel on Kaunase ja Vilniuse kõrval kolmas oluline lennujaam Viljandi-suuruses Palangas, sealt saab lennata kaheksasse sihtkohta. 

Palanga lennujaama kiire areng sai teoks tänu Leedu riigi investeeringutele ning lennujaama ja kohalikele juhtidele, kes suutsid oma lobitööna sinna lendama meelitada suured lennukompaniid, nagu SAS, LOT, Ukraine International Airlines, Belavia, RusLine ja Air Baltic, ning odavlennufirmad Ryanair, Norwegian ja Wizzair. 

Sotsiaaldemokraadid tegid siinkirjutaja algatusel juuni lõpus pöördumise majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile ja Tartu lennujaama omanikule AS-ile Tallinna Lennujaam, et parandada Eesti lennuühendust Tartust. 

Soovitasime alustada läbirääkimisi odavlennufirmadega Ryanair ja Wizzair. Pidasime tähtsaks, et Tartust võiks saada soodsamalt esmalt Euroopa Liidu pealinna Brüsselisse, sest Nordica piletihinnad on ebamõistlikult kallid ning lennukid on liiga väikesed, kui arvestada ka Eesti eesistumist ja suurt nõudlust. 

Ryanairi kasutatavad üsna suured Boeing 737 lennukid mahuvad juba praegu opereerima 1799 meetri pikkuse lennurajaga Tartu lennujaama, kuigi ideaalis võiks lennurada pikem olla.  

Minister ka vastas. Ta märkis, et algatus uute lennuliinide avamiseks peaks tulema lennuettevõtjatelt. 

Uurisin ka teiste linnade ja regioonide kogemusi, enamjaolt on tulnud algatus avada uusi lennuliine hoopis regioonidelt ja lennujaamadelt. 

On levinud praktika, et vähem tuntud piirkonnad doteerivad lennuliine, et elavdada kohalikku majandust. Me ei jää ootama, millal «avatud turg paneb kõik paika». 

Seotud lood
13.09.2017 15.09.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto