Sisukord
Kolumnistid
Postimees
15.09.2017
Eesti Politsei keelas Euroakadeemial välistudengeid võtta (26) Majandus Asjatundjad näevad vooruste kõrval juba puudusi Võõrtööjõud aitab hädast välja (1) Pangaühenduse juht: fintech’id on pankadele äratuskell Välismaa Terrorimuret püütakse hoida vastasseisust väljas Iseseisvuslased kavatsevad ELi jääda (2) Kuus põhjust, miks see referendum pole päris (27) Katalaanide kired lõõmavad järjest teravamalt Zapad igapäevaelus silma ei hakka Välismaa lühiuudised 15.09. Kataloonia politsei asus riigi valitsuse poolele (2) Suurõppus Zapad 2017 sai avapaugu (1) Arvamus Andrus Karnau: absurdne keeld, õhupallid õnneks jäid (1) Mihkel Mutt: hämaruse kaks kämmalt (25) Postimees 1938. aastal: riigikaitseõpetus ka naistudengitele Artur Talvik: oige ja vasemba või hoopis folkrock (48) Juhtkiri: olgem valvsad, ent rahulikud ja enesekindlad Kultuur S***st saia teha ehk kuidas tulevikust saab arhitektuur Mare Vint: südametunnistus peab puhtaks jääma Sport Väravaid jagus, üllatusi nappis FIFA pihta tulistati järjekordsed süüdistused Eesti kikkpoksija läheneb kodus peetavale MMile teise nurga alt Kalev/Cramo nauditav peavalu - mehi on liiga paljugi Tartu Elva võimu nimel tuleb tõsine heitlus Nädalavahetusel kutsuvad kaks linnaosa kõiki peole Mõistatuslik põleng muutis puhkepargi traktori vanarauaks Uus Kastre vald võtab Haaslava vana vallamaja pööningu kasutusele Õpetaja laseb mudilastel kõike proovida, ka töö tegemist Intervjuu Pierre’is, kahe tassi kohvi vahel Märt Meesak: valimisliidud pole pinnavirve Vahur Kalmre: hirmul on suured silmad (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Andrus Karnau: absurdne keeld, õhupallid õnneks jäid

2 min lugemist
Andrus Karnau FOTO: Pm

Poliitilise välireklaami keeld pärineb aastast 2005. Toona põhjendati, et see aitab vähendada raha mõju poliitilise võimu saavutamisel. Loogika oli lihtne: mida jõukam erakond, seda suurema plakati jaksas too osta.

Põhjenduste hulgas oli ka see, et massiivne välireklaam suurendab avalikkuse vastumeelsust poliitika suhtes. Avalik ruum tuli keeluseaduse järgi vabastada poliitilisest propagandast, et ühe hoobiga saaks lahti nii plangule kleebitud lendlehtedest kui ka reklaamibüroodes kaunilt vormitud plakateist.

Mu meelest on keeluga saavutatud täpselt vastupidine tulemus soovitule, mistõttu oleks ammu aeg keeld tühistada. 2005. aastal vastu võetud seaduse seletuskiri ütleb, et keelu eesmärk on sundida kandidaate tegelema sisulise teavitustööga. Kui vaatame praegust kampaaniat, siis Reformierakond lubab olla tugev. «Tugev on kivikõva! Tugev teeb lausa mitu korda!» seisab oravate kondoomipakkidel. Keskerakond lisab: «Meie teeme». Nii et kampaania pole 12 aastaga kuidagi sisulisemaks muutunud.

Mis rahasse puutub, siis 2000. aastate algul võis tõesti olla, et hiigelplakatid neelasid suhteliselt suure osa kampaaniakulust. Aga kas see keeld aitab kampaaniakulude mõõdutundetu kasvu piiramisele kaasa, selles ma kahtlen, sest teised reklaamikanalid on endiselt avatud. Eelmisel pühapäeval ilutsesid linnades ja külades suured poliitikute reklaamid, öö jooksul need küll kadusid, sest esmaspäevast hakkas keeld kehtima, aga juba 2005. aastal kirjutas õiguskantsler Allar Jõks, et välireklaam nihkub lihtsalt varasemasse aega, seega ei täida keeld oma eesmärki. Jõksi järel on nii Indrek Teder kui ka Ülle Madise keeldu kritiseerinud. Teder viis 2010. aastal keelu põhiseadusele vastavuse vaidluse ka riigikohtusse, kus sai napi kaotuse.

2005. aastal oli peaaegu tundmatu ka sotsiaalmeedia. Facebook oli juba asutatud, aga see polnud veel koos oma sõsaratega tööriist, mille oskuslikul kasutamisel on võimalik võita valimisi või muuta maailmajagude saatust. Soov reguleerida välireklaami on ühe reklaamikanali absurdselt karm piiramine. Televisiooni ja raadiosse võib osta nii palju reklaamiaega, kui jaksate, aga plakatit kleepida ei tohi. Kas pole imelik?

Reklaamipiirangud teenivad juba turul tegutsejate huve, sest takistavad uutel tulijatel end tutvustada. Kes teab näiteks Zuzu Izmailovat? Kui mõni tundmatu seltskond tahab võimule saada, siis totaalne plakatikleepimise keeld ainult ahendab nende väljavaateid. Vineerist alus plakatiga võib olla tõhus vahend häälte kogumisel. «Kohalikel valimistel ei pruugi üksikkandidaadil või valimisliidul oma programmi üldse olla võimalik tutvustada teisiti kui välireklaami kaudu,» kirjutas riigikohtunik Jüri Põld 2010, kui esitas eriarvamuse riigikohtu otsusele.

Politsei on hädas reklaamikeelu kontrollimisega. Nii näiteks võib kaubanduskeskuse jalutustänavail reklaam olla, aga ühistranspordis mitte. Kandidaat tohib oma riietel ja autol kanda oma nime ja valimisnimekirja järjekorranumbrit, aga valimisloosungit mitte. Valimisürituse telgil võib olla poliitplakat, aga telgi kõrvale veel üht loosungit panna ei tohi.

Õnneks õhupallid tohivad linnaruumis olla, aga kampaaniakoosoleku kutse tuleb kohe pärast üritust maha võtta, vastasel korral on see keelatud reklaam. Keelu kontrollimine ja täitmine on liikunud absurdikuningriiki.

Mis puudutab avaliku ruumi vabastamisse poliitikast, siis pigem viitab see eesmärk poliitikategemise kartellistamisele ehk soovile ajada valitsemise asja kitsas ringis rahva eest varjatuna. Poliitika kuulub ikka rahvale.

Seotud lood
    14.09.2017 16.09.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto