Sisukord
Kultuur
Postimees
16.09.2017
Eesti Lembelind sai uue elupaiga Mõisaomanik peab leppima ootamatute külalistega Ootamatu majanduskasv tegi eelarve koostamise lihtsaks Prantsuse kolonel: võõrleegioni Eestisse tulek oli juhus (44) Endine mõisaomanik: kaks võõrast sain toast kätte (7) Välismaa Politsei tunnistas Londoni rongiplahvatuse terrorirünnakuks Junckeri optimistlik musi (5) Birmas ägenevad tapatalgud (2) Arvamus Juhtkiri: valitsus šampanjavannis (6) Marti Aavik: nad peavad sind napakaks (20) Nobelist Kurt Wüthrich sai Eesti teadusest aimu Endel Lippmaa kaudu (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: Diiva Barcelonast Haapsalu maffia lõpulüli (1) Tugev teoorias, nõrk praktikas (12) Valge mees oskab hüpata! Postimees 1928. aastal: Soome-Rootsi lihasõda Tiina Kaukvere: ma olen müüdimurdja (18) Kultuur Superministeerium kui monument Exceli tabelile (4) Kätlin Kaldmaa: Kaladest ja puudest, inimestest ja laevadest Aja auk. Kontroll Nädala plaat. Lateraalne evolutsioon Karin Rask: Mulle meeldivad lood, mis esitavad vaatajale väljakutse Sport Põlvetraumad – freestyle-suusatamise kutsehaigus Võitmatu Kelly raske seis Mart Soidro: terves kehas terve vaim (3) Singapuri etapp: strateegiliste plaanide ja otsuste tõehetk Sloveenia tähelennu pant – meeskonnatöö AK Juurikas: munapiiks on tervisele kasulik Juurikas: Märt Sults lummab Euroopat Prognooside tegemise kunst ja teadus Mihkel Kunnus: tarkus istub korraga kahel toolil Mart Juure gooti stiilis unenäod Kuidas ärkamisajal armastati? (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: Diiva Barcelonast Nobelist Kurt Wüthrich sai Eesti teadusest aimu Endel Lippmaa kaudu (1) Nädala plaat. Lateraalne evolutsioon Aja auk. Kontroll Tiina Kaukvere: ma olen müüdimurdja (18) Arter Orkaanipaanika: paanikast saab kasu lõigata Horoskoop Lisatud galerii! Disaini- ja mööblimessi Habitare paneb ideed lendama Filmiarvustus «Madame»: pentsik printsess Pariisis Seljakotid selga! Karin Rask: Mulle meeldivad lood, mis esitavad vaatajale väljakutse Pealinna parima pitsa jahil Uus kuum sai Tartust Riiga jalgrattaga – kuidas siis veel? Tiina Park: Gruusia või Kruusia (2) Sõiduproov: Renault Alaskan. Kõva tööloom, pop pintsak seljas Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juurikas: munapiiks on tervisele kasulik

2 min lugemist
Aita ohmul või üles leida FOTO: Allan Hmelnitski, Mart Juur

Juurika «Viimane veerg» on pühendatud värskeimatele teadusuudistele.

Munapiiks on tervisele kasulik

Oregoni ülikooli teadlaste värskest uuringust selgub, et munapiiks aitab langetada vererõhku ja vähendab kolesteroolitaset.

Regulaarne munapiiks annab hea enesetunde ja parandab üldist kehalist vormi. Eriti oluline on see istuva töö puhul, kuid on tervitatav igas vanuses inimeste puhul. Kõrgema vererõhu puhul tuleb enne munapiiksu tegemist nõu pidada arstiga, munapiiksuga ei tasu kohe üle pingutada. Soovitav on lisada koormust vähehaaval, vastavalt enesetundele ja jõudlusele.

Munapiiks sobib ka füüsiliselt aktiivsetele inimestele rutiini vältimiseks ja lihasrühmade aktiveerimiseks. Munapiiksuga alustamiseks pole kunagi hilja, kinnitavad Oregoni teadlased.

Külakuhja tegemine suurendab terviseriske

Kentucky ülikooli teadlased hoiatavad liiga sagedase külakuhja tegemise eest. Värskest uuringust selgub, et külakuhja tegemine võib avaldada närvisüsteemile negatiivset mõju.

Külakuhi on stimulant ning suurendab stressihormoonide vabanemist, mida säästetakse tavaliselt «võitle või põgene» tüüpi situatsioonide jaoks. Nende hormoonide kõrge tase veres on märgatav isegi tunde pärast külakuhja tegemist. Huvitaval kombel vabanevad needsamad hormoonid ka kukerpalli ja tiritamme tegemisel.

Külakuhja tegemine vabastab neurotransmitteri nimega dopamiin. See on sõltuvusliku iseloomuga naudinguhormoon ning kui ajule seda kõvasti võimaldada, siis ei unusta see kunagi selle aine allikat. Pärast seda, kui külakuhja tegemisest põhjustatud mõnutunne on möödunud, hakkab aju mõtlema juba järgmise külakuhja peale, nii et kuhjasõber võib peagi tunda tungivat vajadust esimesele vastutulijale selga hüpata, kuigi ta justkui enda arvates isegi mitte ei mõelnud külakuhja tegemise peale. Selline on dopamiini mõju ajule – see on sõltuvuslikku «ma pean seda saama»-käitumist tekitav hormoon.

Dopamiin võib aga olla ainult üks mitmest külakuhjategemist tekitavast mehhanismist. Kentucky teadlased kinnitavad, et regulaarsetel külakuhjategijatel, kes püüavad seda harjumust piirata, esinevad sageli võõrutusnähud, nagu näiteks piinavad peavalud, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, depressioon, ärevus ja kurnatus.

Seotud lood
15.09.2017 18.09.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto