Sisukord
Arvamus
Tänane leht
16.09.2017
Eesti Lembelind sai uue elupaiga Mõisaomanik peab leppima ootamatute külalistega Ootamatu majanduskasv tegi eelarve koostamise lihtsaks Prantsuse kolonel: võõrleegioni Eestisse tulek oli juhus (44) Endine mõisaomanik: kaks võõrast sain toast kätte (7) Välismaa Politsei tunnistas Londoni rongiplahvatuse terrorirünnakuks Junckeri optimistlik musi (5) Birmas ägenevad tapatalgud (2) Arvamus Juhtkiri: valitsus šampanjavannis (6) Marti Aavik: nad peavad sind napakaks (20) Nobelist Kurt Wüthrich sai Eesti teadusest aimu Endel Lippmaa kaudu (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: Diiva Barcelonast Haapsalu maffia lõpulüli (1) Tugev teoorias, nõrk praktikas (12) Valge mees oskab hüpata! Postimees 1928. aastal: Soome-Rootsi lihasõda Tiina Kaukvere: ma olen müüdimurdja (18) Kultuur Superministeerium kui monument Exceli tabelile (4) Kätlin Kaldmaa: Kaladest ja puudest, inimestest ja laevadest Aja auk. Kontroll Nädala plaat. Lateraalne evolutsioon Karin Rask: Mulle meeldivad lood, mis esitavad vaatajale väljakutse Sport Põlvetraumad – freestyle-suusatamise kutsehaigus Võitmatu Kelly raske seis Mart Soidro: terves kehas terve vaim (3) Singapuri etapp: strateegiliste plaanide ja otsuste tõehetk Sloveenia tähelennu pant – meeskonnatöö AK Kätlin Kaldmaa: Kaladest ja puudest, inimestest ja laevadest Superministeerium kui monument Exceli tabelile (4) Juurikas: munapiiks on tervisele kasulik Juurikas: Märt Sults lummab Euroopat Prognooside tegemise kunst ja teadus Mihkel Kunnus: tarkus istub korraga kahel toolil Mart Juure gooti stiilis unenäod Kuidas ärkamisajal armastati? (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: Diiva Barcelonast Nobelist Kurt Wüthrich sai Eesti teadusest aimu Endel Lippmaa kaudu (1) Nädala plaat. Lateraalne evolutsioon Aja auk. Kontroll Tiina Kaukvere: ma olen müüdimurdja (18) Arter E-riigi reliktid Сәттілік* ehk reisikiri pulmapeost Kasahstanis Olümpiastaadion, kus eestlane Guinnessi rekordiga hakkama sai Greyp G12S – elektriratas edasijõudnutele Orkaanipaanika: paanikast saab kasu lõigata Horoskoop Lisatud galerii! Disaini- ja mööblimessi Habitare paneb ideed lendama Filmiarvustus «Madame»: pentsik printsess Pariisis Seljakotid selga! Karin Rask: Mulle meeldivad lood, mis esitavad vaatajale väljakutse Pealinna parima pitsa jahil Uus kuum sai Tartust Riiga jalgrattaga – kuidas siis veel? Tiina Park: Gruusia või Kruusia (2) Sõiduproov: Renault Alaskan. Kõva tööloom, pop pintsak seljas Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: valitsus šampanjavannis

2 min lugemist
Euro FOTO: SCANPIX

Sel nädalal tõi rahandusminiseerium avalikkuse ette vägeva prognoosi – tänavu ennustatakse Eestile 4,3-protsendilist ja tulevaks aastaks 3,3-protsendilist majanduskasvu. Riigieelarvet kokku leppiv valitsus tunneb end soodsas seisus ning mis saaks kohalike omavalitsuste valimiste aastal uhkem olla. Kuid varem tehtud õiged otsused võivad mugavaks muutudes kergesti käest libiseda. Oht selleks on nähtavalt olemas.

On fakt, et maailmamajanduses on soodsad ajad. Tänavu teises kvartalis kiirenes OECD riikide SKT aastakasv 2,4 protsendini. Hästi läheb meie peamistel eksporditurgudel Skandinaavias, kõik see mõjutab meie väikest avatud majandust kahtlemata positiivselt.

Eesti teise kvartali majanduskasv kerkis 5,7 protsendini. Õieti ei pea arve kinnituseks otsimagi. Inimene, kes Tallinnas ja väiksemateski Eesti linnades ringi liigub, näeb, et raha pressib piltlikult öeldes igast ilmakaarest. Kraanad on püsti, käib aktiivne elamispindade, büroode ja teede ehitus. Kaubanduskeskused, mille pindade ülim piir pidi ammu käes olema, on, üllatus-üllatus, üksteise võidu laienemas. Uute autode registreerimine kasvas augustis aastaga vähem kui Lätis ja Leedus, kuid siiski 11,9 protsenti.

Rahasse sukelduvat valitsust tuleks hoiatada uimasena šampanjavanni uppumise eest. Eelarve ületab esimest korda 10 miljardi euro piiri. Eelarvepositsiooni eesmärk luba tuleval ja ületuleval aastal seejuures eelarvet 0,5 protsenti SKTst miinusesse lasta ning aastal 2020 veel 0,3 protsendi ulatuses. Eilse seisuga lubatakse seda vähendada poole võrra, 0,25 protsendini SKTst. Opositsioon poleks muidugi rahul ei miinuse, tasakaalu ega ka ülejäägiga. Alati võiksid arvud olla suuremad ja positiivsemad.

Kuid sellises kriitikas on alati oma poliitiline koefitsient. Samas, kui defitsiidiosa eest lubatakse teha strateegilisi investeeringuid, siis nendesse tasuks valitsusel suhtuda küll tunduvalt enesekriitilisemalt, kui see nende seniste juttude põhjal välja paistab. Suurte tee-ehituste puhul, nagu Tallinna-Tartu maantee, polegi ju kõhklust (kuigi niisuguseid kulutusi oleks riigil soodne teha just vastupidises majanduskasvu faasis), ent miks peaks riik näiteks sekkuma niigi kuuma elamuehituse sektorisse? Keev vesi ei vaja keemiseks enam lisakuumust.

Riigieelarve peaks juba eelnõu kujul valitsuse laual olema 27. septembril. Avalikkuse ootus on, et read selles dokumendis pannakse kokku vastutustundlikult – majanduskeskkonda arvestavalt ja ka tulevikku vaatavalt. Et peetaks silmas teadust, haridust ja innovatsiooni. Ametis oleva valitsuse senine majanduspoliitiline praktika teeb küll pigem skeptiliseks, meenutades, kui palju värvi kulutati pakendiaktsiisi, auto- ja nüüd ka magusamaksu ideetoorikutele.

Seotud lood
15.09.2017 18.09.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto