Sisukord
Päevakomm
Postimees
16.09.2017
Eesti Lembelind sai uue elupaiga Mõisaomanik peab leppima ootamatute külalistega Ootamatu majanduskasv tegi eelarve koostamise lihtsaks Prantsuse kolonel: võõrleegioni Eestisse tulek oli juhus (44) Endine mõisaomanik: kaks võõrast sain toast kätte (7) Välismaa Politsei tunnistas Londoni rongiplahvatuse terrorirünnakuks Junckeri optimistlik musi (5) Birmas ägenevad tapatalgud (2) Arvamus Juhtkiri: valitsus šampanjavannis (6) Marti Aavik: nad peavad sind napakaks (20) Nobelist Kurt Wüthrich sai Eesti teadusest aimu Endel Lippmaa kaudu (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: Diiva Barcelonast Haapsalu maffia lõpulüli (1) Tugev teoorias, nõrk praktikas (12) Valge mees oskab hüpata! Postimees 1928. aastal: Soome-Rootsi lihasõda Tiina Kaukvere: ma olen müüdimurdja (18) Kultuur Superministeerium kui monument Exceli tabelile (4) Kätlin Kaldmaa: Kaladest ja puudest, inimestest ja laevadest Aja auk. Kontroll Nädala plaat. Lateraalne evolutsioon Karin Rask: Mulle meeldivad lood, mis esitavad vaatajale väljakutse Sport Põlvetraumad – freestyle-suusatamise kutsehaigus Võitmatu Kelly raske seis Mart Soidro: terves kehas terve vaim (3) Singapuri etapp: strateegiliste plaanide ja otsuste tõehetk Sloveenia tähelennu pant – meeskonnatöö AK Kätlin Kaldmaa: Kaladest ja puudest, inimestest ja laevadest Superministeerium kui monument Exceli tabelile (4) Juurikas: munapiiks on tervisele kasulik Juurikas: Märt Sults lummab Euroopat Prognooside tegemise kunst ja teadus Mihkel Kunnus: tarkus istub korraga kahel toolil Mart Juure gooti stiilis unenäod Kuidas ärkamisajal armastati? (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: Diiva Barcelonast Nobelist Kurt Wüthrich sai Eesti teadusest aimu Endel Lippmaa kaudu (1) Nädala plaat. Lateraalne evolutsioon Aja auk. Kontroll Tiina Kaukvere: ma olen müüdimurdja (18) Arter E-riigi reliktid Сәттілік* ehk reisikiri pulmapeost Kasahstanis Olümpiastaadion, kus eestlane Guinnessi rekordiga hakkama sai Greyp G12S – elektriratas edasijõudnutele Orkaanipaanika: paanikast saab kasu lõigata Horoskoop Lisatud galerii! Disaini- ja mööblimessi Habitare paneb ideed lendama Filmiarvustus «Madame»: pentsik printsess Pariisis Seljakotid selga! Karin Rask: Mulle meeldivad lood, mis esitavad vaatajale väljakutse Pealinna parima pitsa jahil Uus kuum sai Tartust Riiga jalgrattaga – kuidas siis veel? Tiina Park: Gruusia või Kruusia (2) Sõiduproov: Renault Alaskan. Kõva tööloom, pop pintsak seljas Meelelahutus Koomiks Sudoku

Marti Aavik: nad peavad sind napakaks

3 min lugemist
Marti Aavik FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Nad peavad teid napakateks, tahaks öelda, vaadates, kuidas sotsid ja EKRE püüavad end peamiseks võitluspaariks sättida. Esimene meeldetuletus meile on, et valikuid on rohkem kui kaks. Nii kohalike volikogude valimistel kui ka edaspidi.

Suur vastasseis, valgus ja pimedus, sallivus ja sallimatus – säärased vastandused võivad kasulikud tunduda ja seda isegi olla. Aga mitte Eestile ja meie inimestele, vaid nende erakondade juhtivatele tegelastele.

Mida nad tahavad saavutada? Edu ei kipu jaotuma joonlaua järgi. Mõelge, mitu pesupulbri ja -geeli marki meelde tuleb. Kui järgmine kord suuremasse poodi lähete, siis vaadake: kaubamärke on palju rohkem kui kaks või kolm. Mida tegelikult ostetakse? Näiteks Ameerika Ühendriikides on Procter & Gamble’i ühe kaubamärgi Tide pesugeelide turuosa üle kolmandiku ja sama firma teisel kaubamärgil Gain veel 11 protsenti otsa. Järgmisel, Henkeli Purexil aga kõigest 5 protsenti. Ülilihtsustavate metafooridega, mütoloogilise lobaga paradiisi/põrgu-lüliti klõpsutamisest püütaksegi saada esimeseks pesupulbriks poliitilisel turul. Sisuliselt öeldakse, et unustage teiste olemasolu.

Tuleb aru saada, et EKRE kasutab väga kaalutletult asümmeetrilist (meedia)taktikat. Näiteks provokatiivsetel plärtsumistel – mis mulle isiklikult üldse ei meeldi – on selles kindel osa. Järgneb provokatsiooniga välja võideldud tähelepanulaines rahumeelsem seletus ja teated, et neid on ikkagi kuritahtlikult valesti mõistetud. Ei ole ühemõtteliselt head viisi, kuidas kasvõi ajakirjandus peaks sellises olukorras käituma ja just seepärast taktika toimibki.

Sotsid on ilmselgelt huvitatud, et jutt püsiks kurjuse teljel. Selle joonlauaga tahavad nad kõike ja kõiki mõõta. Kui Eesti ajalehed sel nädalal väikeportaalis ilmunud ühe isiku fantaasiat NO teatrilt poliitilistel põhjustel raha äravõtmisest järgmisel päeval ära ei trükkinud, pidas sotsist riigikogu liige tarvilikuks kõiki toimetusi hurjutada: te ei tunne kurjust (!) ära. Erakonna järjepidev mütoloogiline sõnum on, et ainult nemad seisavad valguse poolel, kõik teised on valmis saatanaga ühte heitma. Ma poleks siiski nii kindel, et tegu on parima pirnikesega.

Kellega EKRE võitleb? Niinimetatud poliitiline korrektsus (mis on sõnanagi pärit maoistlikelt liikumistelt), radikaalne feminism (mis on väga kaugel võrdsetest õigustest), rahvuste ärakaotamist soovivad inimesed jne on maailmas küll olemas, aga nende ehedal kujul üles leidmiseks tuleb vaeva näha – see pole nn peavool, vaid midagi muud. Vähemalt Eestis oli kuni hiljutise ajani tegu marginaalidega, keda keegi tähele ei pannud. Kummalisel kombel on EKRE vastaspooleks tahtjad viimaste aastate jooksul palju pingutanud, et muutudagi karikatuurseteks vasakäärmuslasteks.

Näiteks Ameerika nn kultuurisõdu tasub tundma õppida, et taibata, kust üks või teine tendents lähtub, ja olla valmis vabadusi piiravatele (vasak)äärmuslikele ideedele adekvaatselt vastama. Mingit kohustust neid «sõdu» omal maal farsina korrata ja ainult nende rumaluste üle arutleda meil aga pole.

PS. Me ei ole ükskõiksed, ka sõnade vastu mitte. Praegu on moes korrata kujundit, et kui keegi täna kusagil kellegi peale karjub, siis juba homme voolavat tänavatel veri. Mõelge palun, kas ajalugu ja ka teie isiklik kogemus seda tõepoolest kinnitab. Mõte, sõna ja füüsiline rünnak ei ole siiski niisama lihtsalt võrdsustatavad. Kui sellel teel fanaatiliselt jätkata, siis põrkume õige varsti sõnavabaduse küsimusega.

Ei taha teid hirmutada, aga midagi ebarealistlikku pole praeguseks ka mõttevabaduse ründamises. Ammuilma on näiteks olemas sisemiste, varjatud hoiakute testid – need pole iseenesest kuidagi kahjulikud, vaid on huvitavad ja küllap kasulikud inimolemuse tundmaõppimiseks (proovige ise näiteks neid teste). Aga juba saab siit-sealt kuulda äärmuslaste tahtmistest tarvitada neid moel, mis minu arvates läheb selgelt vastuollu inimese vabadusega.

Terve hulk väärtusküsimusi on sellised, mis on olnud iga inimese sisemise, rahuliku kaalutlemise ja vaimse kasvamise küsimus. Minu meelest peaksime püüdma, et see nii ka jääks – et me ei kisuks loosungite ilma seda, mis sinna ei peaks kuuluma.

Seotud lood
    15.09.2017 18.09.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto