Sisukord
Arvamus
Postimees
18.09.2017
Eesti Graafik: sotsiaaldemokraatide reitingu vedasid tõusule maanoored (6) Valimisheitlus Tallinnas – poliitika pole sumomaadlus (3) Alluvad loetlevad ülemuse vigu (4) Londoni professor nõuab Eesti kodakondsust (5) Majandus Töötamine muutub tundmatuseni (23) Välismaa Valgevene ekspresident: Lukašenka on sisuliselt Putini ori (5) Terroristide käpardlikkus päästis hullemast (1) Zapadil jagatakse ajakirjanikele infot napilt Arvamus Urmo Kübar: vabakonna elujõu tagab rahastamise mitmekesisus (1) Kaupo Meiel: mure on maailma mõnusaim tunne Daniel Pipes: illegaalsete migrantide probleem? Kreekal on lahendus olemas! Postimees 1934. aastal: moodsad mereröövlid Juhtkiri: populaarseim on Reformierakond Jako Salla: kaks sisse ja Kaagverre! (21) Kultuur Magusnukker armastuslaul müstilisele Kohtla-Järvele Sport La Bomba lahkus medaliga, venelased said õppetunni Lätlane käis uperkuuti, EM-tiitlid välismaale Maailma olümpiajuhid tõrguvad Venemaad karmilt karistamast (2) Eesti kaotas finaalis Türgile Rattarajalt haiglasse sattunud Raio Piiroja: ehmatas ära, ei olnud kunagi varem midagi sellist kogenud Esimese täismängu teinud Mets aitas Breda võidule Ligur jõudis Riias finaali, Solberg haiglasse Manchester näitab Inglismaal rammu Ferrari kinkis trumbid Hamiltonile Teadus Läänemere kaldal tegutses naissoost viikingisõdalane (4) Tartu Mis oleks, kui teeks kõik sõidud punaste bussidega? Kuus tartlast proovisid järele Tartlased aitasid Hiinas «Aida» lavale Taxify uus hinnapoliitika ajab taksojuhtidel harja punaseks (2) Näituse ja Lehola ristmikult kadus vasakpöörderada (3) Briti politseinik sportis Masingu kooli lastega Tarvo Siilaberg: Kuidas luua kogukondlikku kooli? ProtoLabi leib tuleb peenmehaanikast (1) Raimu Hanson Hiinas: ajast kõvasti ees Meelelahutus Koomiks Sudoku

Daniel Pipes: illegaalsete migrantide probleem? Kreekal on lahendus olemas!

3 min lugemist
Daniel Pipes FOTO: Postimees.ee

Ajal, mil lääneriigid ei suuda kuidagi välja saata miljoneid illegaalseid migrante – viimane ilmekas näide tuleb Itaaliast –, on Kreeka võimud leidnud omapärase lihtsa viisi, mis veenab saabujaid jalge alla võtma pika tee tagasi koju.

Rändekriis oli Kreekas väga tagasihoidlik, aastas saabus riiki illegaalselt umbes 10 000 inimest. Siis aga paisus Süüria vägivalla ja Saksamaa kantsleri Angela Merkeli kutsuvate sõnade tõttu 2015. aastal nire järsult pulbitsevaks jõeks – 10 000 inimest valgus riiki nüüd juba iga päev. Valdavalt Türgist saabunud migrandid liikusid üldiselt takistamatult enda lemmiksihtkohtadesse Saksamaale ja Rootsi.

Kui siis viimaks põhjapoolsema Euroopa piirid lukku löödi, muutus üle 62 000 migrandi Kreekas «juhusisserändajaks», kui kasutada ÜRO Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) väljendit. Pääsemata soovitud sihtkohta, ei ole nad leidnud Kreekas ei tööd ega kaastunnet, sest seda riiki vaevab niigi majanduskriis, aga nad ei soovi naasta ka Türgisse.

Siis mõtleski IOMi Ateena direktor Daniel Esdras välja nutika lahenduse, kuidas õhutada «juhusisserändajaid» loobuma Euroopa-unelmast, mille nimel nad olid ohverdanud aega, raha, eneseväärikust, võib-olla isegi seadnud elu ohtu, ning naasma kodumaale.

Lahendus, nagu selgus, oli mõneti ootamatu: inimesi tuleb kohelda äärmiselt viisakalt, lahkelt ja austusega ning siis sellest ka kõigile teada anda.

Säärane oli kogemus vähemalt pärast seda, kui 2015. aasta detsembris avati võõrastemaja vaesunud tagasipöördujatele, kellest 80 protsenti on meessoost. Seal ootavad nad üks kuni kolm kuud (mille sisse mahuvad ka näiteks saatkonnatöötajate korraldatud põhjalikud vestlused) oma naasmise korraldamist.

Ülimalt bürokraatlikku nimetust – toetatud vabatahtlikuks naasmiseks ja taaslõimimiseks registreerunud migrantide avatud keskus – kandev võõrastemaja, mida rohkem tuntakse ingliskeelsetest sõnadest moodustatud lühendiga OCAVRR, pakub tasuta peavarju illegaalsetele (nagu nad ise äärmiselt viisakalt ütlevad, «irregulaarsetele») migrantidele, kes on vabal tahtel soostunud naasma päritoluriiki (kui see ei asu just sõjapiirkonnas, milleks loetakse Liibüat, Somaaliat, Jeemenit, Süüriat ja mõningaid Afganistani piirkondi).

Avatud keskus tähendab sealjuures seda, et asukad (keda taas äärmise viisakusega nimetatakse abisaajateks) võivad sinna tulla ja sealt minna siis, kui nad seda soovivad. OCAVRR, mis asub Ateena luksuslikumas piirkonnas, kus leidub suurepäraseid vaateid, ja mida rahastavad ühiselt Euroopa Tagasipöördumisfond ja Kreeka siseministeerium, mahutab maksimaalselt 120 inimest korralikult konditsioneeritud ruumides, kus neile on tagatud kolm toidukorda päevas, voodiriided ja tualett-tarbed, samuti võimaldatud vajalikud rõivad, tervishoiutarbed ja ravimid, psühholoogiline nõustamine ja sotsiaaltöötaja abi. Lisada võib veel WiFi, suured Blu-Ray televiisorid, telefonikaardid koju helistamiseks, tualeti nelja ja duši üheksa inimese kohta.

Vannitube ja põrandaid küürivad iga päev koristajad, nii et elanikud ise peavad ainult voodi üles tegema ning riideid pesema tasuta pesumasinates tasuta seebi ja pesupulbriga. Perekondadele antakse omaette ruum. Tõlketeenust pakutakse üheksas keeles. Üks kreeklasest töötaja on naljatamisi lausunud, et OCAVRR on ehk ainuke hoone kogu Ateenas, mis vastab täielikult tuleohutusnõuetele. Samuti jõudvat kiirabi sinna kiiremini kui tema enda koju.

Elanikud peavad alla kirjutama majutuslepingule. Suitsetamine, joomine, külalised ja koduloomad on keelatud. Kriminaalkaristus, narkomaania või nakkushaigus välistab sissepääsu. Turvalisust kindlustavad relvastatud valvurid ja lennujaamaga võrreldav metallidetektor OCAVRRi ukse juures.

Kui ma seal viibisin, olid 80st OCAVRRi asukast 79 moslemid (üks oli gruusia kiriku liige). Kõik toidud on halal. Kõigis tualettides on käsidušid. Spetsiaalselt moslemitele on olemas palveruum, külmkapis saab hoida toitu ramadaani tarbeks, ehkki üllatavalt vähesed elanikud palvetavad või paastuvad.

2200 tagasipöördujast, kes on OCAVRRis seni viibinud, on viimaks 94 protsenti Kreekast kodumaale tagasi sõitnud. Lahkumisel antakse neile 500 eurot taskuraha ja lubadus saada veel 1500 eurot, mis aitaks neid majanduslikult järjele (levinumad kuluartiklid on kariloomad, takso ja õmblusmasin). Ühtekokku kulutatakse inimese peale umbes 4000 eurot, mis on alla ühe protsendi summast, mis kulub tüüpilise pikaajalise illegaalse migrandi sotsiaal-, töötus-, tervise- ja muude kulutuste peale.

Juba loomu poolest raske naasmisprotsessi toetamine ning selle muutmine viisakaks ja väärikaks on edukas lahendus. See on midagi, millest võiks õppida iga illegaalsete migrantide probleemi käes kannatav lääneriik. Mudelit saab oma spetsiifiliste tingimustega kohandada. Õigesti talitades suudame muuta paljud illegaalsed migrandid oma kodumaal taas tegusateks inimesteks.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Seotud lood
    16.09.2017 19.09.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto