Sügavad eurokraavid panevad tee-ehitajad kukalt kratsima

Ülemöödunud aasta detsembris tegi sõiduauto juht Tallinna lähistel libedal ristmikul vasakpööret ja kaldus aeglasel kiirusel vastassuunavööndisse. Seejärel jõudis auto kraavi pervele ning vajus üsna vaikselt ja aeglaselt katuse peale vette. Inimene jäi autosse lõksu ning pääses uppumisest vaid tänu sellele, et sai ennast autos nii palju liigutada, et suutis nina vee pinnal hoida. FOTO: Erakogu

Niinimetatud eurokraavid ehk teede ümberehituse käigus kaevatavad kahe-kolme-nelja meetri sügavused ja järsunõlvalised kraavid tekitavad küsimuse, millise tagajärjega võiks olla kasvõi väikese kiiruse juures säärasesse auku vajumine. Seni ekstreemseimal juhul pääses inimene napilt kraavi uppumisest.

Tellijale Tellijale

Tänavu on riigile tee-ehituse rekordaasta – korda saab ligi 1800 kilomeetrit teid. Teede äärde kaevatakse aga sageli säärased kraavid, mis ei tekita küsimusi üksnes tavalises autojuhis, vaid ka teedeehitusinsenerides ning ka teid ehitavates töölistes endis.

Võtame näiteks Jõgevamaal Vaimastvere-Koluvere vahelisel 12-kilomeetrisel lõigul kopaga vastvalminud kraavi servi silunud mehe. Tema kinnitusel tekitab silma järgi vähemalt kolme meetri sügavune kraav elevust ka tee-ehitust materjalidega varustavate veokijuhtide omavahelistes raadiokõnelustes. Mehed püüavad endale murelikult ette kujutada, mis juhtub, kui suur masin peaks libedaga sellisesse kraavi vajuma.

18.09.2017 20.09.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto