Sisukord
Arvamus
Postimees
23.09.2017
Eesti Ülikool ja emakeel (1) EKRE kardab õiguskomisjonis kambakat (55) Eesti Energia siseneb Soome ja Rootsi turule Kaagvere erikooli juht lahkub tuleval nädalal ametist Kohus mõistis oma naise süüdanud süürlase pikaks ajaks vangi Välismaa Aina enam Saksa geisid valib paremäärmuslasi «Luku taga» hullunud Makedoonia üritab saada Euroopaks Impulsiivne Angie (1) Saksamaa alustas lõpuspurti Arvamus Peeter Langovitsi tagasivaade: lõpetamata logiraamat Postimees 1935. aastal: viljakoristamise talgute verine lõpp Fotod: Panmunjom – sürreaalselt reaalne maailm (4) Juhtkiri: austagem fakti, hoidkem mõttevabadust Ülikool ja emakeel (1) Impulsiivne Angie (1) Kelly, sul on aega! Elagu trupp! Siim Kallas: ise majandamine või tasuta vaesus? Milline oleks tänane IME? (48) Mart Kivastiku veste: metsavennad, me võidame niikuinii! (18) EKI keelekool: kas hundil ja heal lapsel ikkagi mitu nime? Kultuur Filmiarvustus «Victoria ja Abdul»: kas vanad naised tõesti armuvad? Aja auk. Kummaline lugu lendavate taldrikuteta Elagu trupp! Nädala plaat. Võimeid veel enamaks Siim Kallas: ise majandamine või tasuta vaesus? Milline oleks tänane IME? (48) Sport Kelly, sul on aega! Kanter innustab lapsi, sära silmis ja katsetab peagi uut ametit Põhja-Koreas käinud Bramanis: olümpiaboikott on tõenäoline Killing sihib vähemalt poolfinaali Tarbija Millist telefoni valida esimese klassi õpilasele? (3) AK Andres Adamson: mis juhtus tegelikult Harju Pangaga? (3) Juurikas. Viimane veerg Usk ja sõjakus seestpoolt (2) Varastega mestis ( : ) Ene Mihkelsoni raske pärand (1) Püüd ületada unustus ning tunnistada minevikku Peeter Langovitsi tagasivaade: lõpetamata logiraamat Paul Tammert: tulemas on rasked ajad, kus senised elukorralduse alused võivad hakata vankuma (7) Fotod: Panmunjom – sürreaalselt reaalne maailm (4) Aja auk. Kummaline lugu lendavate taldrikuteta Nädala plaat. Võimeid veel enamaks Arter Horoskoop Uus Waksal vanas vaksalis Kuhu minna Diplomaat ja teadur Kalev Stoicescu: sõjaohust räägitakse meil liiga palju (4) Filmiarvustus «Victoria ja Abdul»: kas vanad naised tõesti armuvad? Rattaässad sirutavad presidendile poris abikäe Juutide uusaastapüha Tallinnas (2) Zapadi vaiksed värvilised külad Olümpiarajatis: Cresta kelgurada, kõige amatöörlikum olümpiaareen Õunakooki. Aga vanamoodi Ülikonnarevolutsioon: unusta vana pintsak ja avasta uus! Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: kas hundil ja heal lapsel ikkagi mitu nime?

2 min lugemist
Katre Kasemets FOTO: Erakogu

Selge keel, lihtne keel, hea keel, arusaadav keel, ilus keel, arekeel, õige keel, selge sõnum, selge kommunikatsioon… Ega üks ei välista teist. Ühte mõistet (objekti või nähtust) võibki tähistada mitut moodi, eri terminitega.

Sünonüüme kasutades on aga oluline, et oleks üheselt arusaadav, et jutt käib ikka ühest ja samast asjast. Vahel küll sobib eri kontekstis kasutada eri sünonüüme.

Tiiu Erelt on oma raamatus «Terminiõpetus» kirjutanud, et sünonüümide rohkus iseloomustab uute, alles kujunemisjärgus erialade või suundade terminivara. See tähendab, et uue mõiste kohta on kasutusel mitu terminit ja vahel pole arusaadav, kas nad ikka tähistavad ühte ja sama mõistet. Aja jooksul aga jäävad liigsed sünonüümid kõrvale.

Eesti Keele Instituudis on selget keelt propageeritud aastast 2010. Oleme seda valdkonda nimetanud just selgeks keeleks. Jah, oleme korraldanud ka selge kommunikatsiooni seminari ja avaldanud kogumiku «Selge kommunikatsioon».

Aga mis see selge keel siis ikkagi on? Ja keele all ei mõtle me ainult sõnu ja lauseid, vaid räägime ju ka näiteks pildikeelest. Rahvusvaheline selge keele kogukond, kus on liikmeid paljudest riikidest, on mõne aasta eest leppinud kokku selge keele määratluse.

See ütleb, et infoedastus on selge üksnes juhul, kui selle vastuvõtja leiab talle mõeldud teabe, saab sellest aru ja oskab selle põhjal tegutseda. Kuna see toob esile selguse kolm kõige olulisemat aspekti, oleme meiegi seda määratlust kasutanud.

Arekeel on ÕSi järgi lihtsustatud, kergloetav ja -mõistetav keel. Arekeeles tekst on mõeldud seega sellisele inimesele, kellel on piiratud sõnavara ja kellel võib olla raskusi teksti mõista.

Niisiis pole arekeel (või lihtne keel) ning selge keel üks ja sama mõiste, nad pole sünonüümid. Arekeelt võib küll pidada selge keele üheks osaks, sest mõlema puhul on väga oluline sihtrühmaga arvestamine. Selge keele puhul me siiski liigsest lihtsustamisest ei räägiks.

Meid ümbritseb pidevalt suur hulk (info)sõnumeid. Nii tekstina, pildina kui ka teksti ja pildi kombinatsioonina. Selgema ühiskonna heaks saame kõik midagi teha. Üks võimalus on häid näiteid ehk selgeid sõnumeid jagada ning saata neid selge sõnumi auhinna võistlusele. Töid saab selge sõnumi auhinnale esitada 30. septembrini, lisateavet leiab veebilehelt selgesonum.ee.

Seotud lood
22.09.2017 25.09.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto