Sisukord
AK
Postimees
23.09.2017
Eesti Ülikool ja emakeel (1) EKRE kardab õiguskomisjonis kambakat (55) Eesti Energia siseneb Soome ja Rootsi turule Kaagvere erikooli juht lahkub tuleval nädalal ametist Kohus mõistis oma naise süüdanud süürlase pikaks ajaks vangi Välismaa Aina enam Saksa geisid valib paremäärmuslasi «Luku taga» hullunud Makedoonia üritab saada Euroopaks Impulsiivne Angie (1) Saksamaa alustas lõpuspurti Arvamus Peeter Langovitsi tagasivaade: lõpetamata logiraamat Postimees 1935. aastal: viljakoristamise talgute verine lõpp Fotod: Panmunjom – sürreaalselt reaalne maailm (4) Juhtkiri: austagem fakti, hoidkem mõttevabadust Ülikool ja emakeel (1) Impulsiivne Angie (1) Kelly, sul on aega! Elagu trupp! Siim Kallas: ise majandamine või tasuta vaesus? Milline oleks tänane IME? (48) Mart Kivastiku veste: metsavennad, me võidame niikuinii! (18) EKI keelekool: kas hundil ja heal lapsel ikkagi mitu nime? Kultuur Filmiarvustus «Victoria ja Abdul»: kas vanad naised tõesti armuvad? Aja auk. Kummaline lugu lendavate taldrikuteta Elagu trupp! Nädala plaat. Võimeid veel enamaks Siim Kallas: ise majandamine või tasuta vaesus? Milline oleks tänane IME? (48) Sport Kelly, sul on aega! Kanter innustab lapsi, sära silmis ja katsetab peagi uut ametit Põhja-Koreas käinud Bramanis: olümpiaboikott on tõenäoline Killing sihib vähemalt poolfinaali Tarbija Millist telefoni valida esimese klassi õpilasele? (3) AK Andres Adamson: mis juhtus tegelikult Harju Pangaga? (3) Juurikas. Viimane veerg Usk ja sõjakus seestpoolt (2) Varastega mestis ( : ) Ene Mihkelsoni raske pärand (1) Püüd ületada unustus ning tunnistada minevikku Peeter Langovitsi tagasivaade: lõpetamata logiraamat Paul Tammert: tulemas on rasked ajad, kus senised elukorralduse alused võivad hakata vankuma (7) Fotod: Panmunjom – sürreaalselt reaalne maailm (4) Aja auk. Kummaline lugu lendavate taldrikuteta Nädala plaat. Võimeid veel enamaks Arter Horoskoop Uus Waksal vanas vaksalis Kuhu minna Diplomaat ja teadur Kalev Stoicescu: sõjaohust räägitakse meil liiga palju (4) Filmiarvustus «Victoria ja Abdul»: kas vanad naised tõesti armuvad? Rattaässad sirutavad presidendile poris abikäe Juutide uusaastapüha Tallinnas (2) Zapadi vaiksed värvilised külad Olümpiarajatis: Cresta kelgurada, kõige amatöörlikum olümpiaareen Õunakooki. Aga vanamoodi Ülikonnarevolutsioon: unusta vana pintsak ja avasta uus! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: lõpetamata logiraamat

2 min lugemist

Tugevad sügistormid ja 28. september taaselustavad mälestusi traagilisest õnnetusest Estoniaga Läänemerel. Mõtlen neile, kellele jäi see merereis viimaseks, ja neile vapratele, kes raskes võitluses tormisel merel jääkülmas vees imekombel ellu jäid.

Käisin hiljuti meremuuseumis, kus III korrusel asub Estonia katastroofiga seotud ekspositsiooniosa. Nägi välja nagu aastate eest: laeva 1:100 mastaabis makett, seinal läti kunstniku A. Halturinsi õlimaal «Parvlaev Estonia hukk», laeva päästerõngas, mis jõudis muuseumi Hiiu maavalitsuse päästeosakonnalt, ning laevakell, mille tuukrid tõid 1994. aastal vrakist välja ja mis anti seejärel muuseumile.

Logiraamat jäi Estoniale. Just selles muuseumiosas esitles BNSi kirjastus 23. septembril 1997 Andi Meistri raamatut «Lõpetamata logiraamat». Kolm aastat pärast õnnetust ilmunu oli kirjastusele «Mayday Estonia» I ja II järel kolmas raamat Estonia katastroofist.

Andi Meister oli õnnetuse ajal teede- ja sideminister ning aastatel 1994–1996 Eesti, Soome ja Rootsi ühise uurimiskomisjoni esimees. ««Lõpetamata logiraamat» on kõige põhjalikum teos, mis Estonia katastroofist maailmas on ilmunud. Raamat sisaldab palju fakte, mida pole võimalik ümber lükata, samas on seal ka seni vastuseta küsimusi,» ütles esitlusel BNSi peatoimetaja Ainar Ruussaar.

Kirjastuse juht Tiina Tammer lisas, et tegemist on ajaloolise materjali, mitte äriprojektiga. Raamatu vastu oli juba enne ilmumist suur huvi ja anti vastakaid hinnanguid. BNSi juhatuse esimees Allan Martinson pidas oluliseks, et Meister julges esitada küsimusi, mida teised ei tahtnud või ei julgenud küsida.

Raamatu olulisust rõhutas ka meremuuseumi direktor Ants Pärna. «Lõplikke tõdesid pole olemas. Sisemine sund pani mind kirjutama, otsisin vastust küsimusele MIKS?,» nentis autor ajakirjanikele ning lisas, et raamat ei konkureeri uurimiskomisjoni ametliku aruandega.

«Olen toetunud põhiliselt allkirjastatud tunnistustele, mida kinnitavad igal soovitud hetkel ametlikud toimikud, ning mõtelnud ennekõike ellujäänute ja hukkunute omaste meelerahu peale.Tegemist on ühe inimese meenutuste, mõlgutuste ja nägemusega,» on kirjutanud Andi Meister oma raamatus. Siis teada olnud fakte laeva seisukorra, hukkumise ja päästetööde kohta analüüsides esitas autor hüpoteese ja küsimusi, mis vajaksid vastuseid.

Ta arvustas ka ilmunud materjale, mis spekuleerisid infoga ning mille sihiks oli tihti õnnetuse süü vaid meie meremeeste kaela ajada. Tragöödia järel hakkasid levima spekulatsioonid, vandenõuteooriad, süüdistused. Ajakirjandusse jõudnud materjalide ja komisjoni vahearuannete põhjal tehti sageli oletusi, kus faktid ja hüpoteesid kippusid segunema.

Riikide eriarvamuste ja komisjoni liikmete vahetumisega lõpparuanne venis ja avalikustamisel 1998. aasta sügisel tekitas vastureaktsioone. Seda peeti poolikuks, alustati proteste ja vaidlusi. Liiga palju oli ebaselgust ja eri osaliste ambitsioone. Raamat on väärt lugemist ka nüüd ja paneb mõtlema selle üle, mil määral nüüdistehnoloogia suudaks meile uut infot pakkuda. Vastuseta küsimusi on palju ja saladusloor katastroofi ümber pole hajunud. Kui palju tõele lähemale veel üldse võib jõuda?     

Seotud lood
22.09.2017 25.09.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto