Sisukord
Äriuudised
Postimees
22.09.2017
Eesti Saksamaa on valimiste eel küberohtudest teadlik Kõlvart nopib sportlastega Põhja-Koreas medaleid (2) Digiarutelu meelitab Eestisse Euroopa liidrid eesotsas Merkeli, Macroni ja Mayga Lahkus legendaarne poliitik Lauristin: hirmulaine sunnib küsima, kas eestlased on endas selgusel (46) Majandus Angry Birdsi looja tahab ehitada tunneli hiinlaste rahaga (1) USA keskpank hakkab rahamassi vähendama (1) Adamson: tahan näha, kas Versobankis on võimalik teha läbipaistvat äri Välismaa Sotsiaalmeedial on Saksamaa valimiskampaanias tähtis roll Kästud unustada: NKVD põletas tšetšeenide küüditamise ajal mitusada inimest (4) Moskva keelas filmi massimõrvast: see on väljamõeldis Arvamus Bruno Mölder: keeletu mõttelugu? (3) Karmo Tüür: keda valida – valimised kui investeering (4) Henrik Roonemaa: miks Apple nii edukas on ja mis temast edasi saab (1) Juhtkiri: vali Keskerakond või lähed põrgu (4) Ekspert: sakslased hääletavad stabiilsuse poolt (1) Marti Aavik: keel, loeng ja võim (8) Postimees 1994. aastal: bussisõit pole lõbuasi Kultuur Vaimustuse ja veendumusega moodsa teatri poole Kultuuri lühiuudised Sport Pyeongchangi olümpiale sõidab väikseim Eesti koondis pärast 2002. aastat (1) Tanel Laanmäel opereeriti mõlemat põlve Video: kas Mattias Käit pääseb homme põhitiimis platsile? Kalevi kaotus näitas kätte seni märkamata jäänud murekohad ROKi põhjakorealasest liige tõmbas pinged maha Heiki Pruuli olümpiaessee: võit iga hinna eest? Cretu töö Venemaal koondist ei takista, Eesti osaleb uues Euroopa liigas Tartu Puhja vallavanem: mujal polnud kergliiklusteele ruumi (1) Sügisesse jäänud teeremont pikendab hommikusi ummikuid Südamekujulises pargis seisev ausammas pääses omal ajal napilt õhkulaskmisest Emajõe-Suursoo külastuskeskuse seis on endiselt segane Euroopa õpilasteaduse tippsündmusel esinevad kaks Tartu noort Veteranratas veereb oma kahekümnendat maratoni Ene Mihkelson pühendas tähelepanu sõnale (1) Mariann Raisma: milline võiks olla Tartu uus kultuurikeskus? (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

USA keskpank hakkab rahamassi vähendama

3 min lugemist
USA Föderaalreservi jut Janet Yellen kolmapäeval presiikonverentsil FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Samal ajal kui Euroopa Keskpank veel mõtleb, millal ja mil määral varaostuprogrammist ehk rahatrükipoliitikast väljuma hakata, hakkab Ameerika Ühendriikide keskpank ehk Föderaalreserv oktoobris vähendama bilansimahtu ehk käibelolevat rahahulka.

Siin tuleb kohe märkida, et jutt ei ole sularahast, vaid kogu ringluses oleva raha – laenude ja muude likviidsete vahendite – kogumahust.

Kolmapäeval lõppenud Föderaalreservi (nimetatakse ka Fediks) rahapoliitikat kujundava nõukogu koosoleku järel toimunud pressikonverentsil vihjas selle juht Janet Yellen, et baasintressi tõstetakse sel aastal ilmselt veel üks kord ning oktoobris hakatakse vähendama rahatrüki käigus kokku ostetud võlakirjade positsiooni. Viimane otsus võeti vastu ühehäälselt.

Finantskriisi ajal ja pärast seda paisutas Föderaalreserv võlakirjade ostmisega oma bilansimahu toonaselt 0,9 triljonilt dollarilt 4,5 triljonile dollarile.

Rahatrükk toimus kolmes etapis. Esimene algas 2008. aasta lõpus, mil finantskriis oli haripunktis ja maailma finantssüsteem kokku kukkumas. Rahatrüki teine voor algas 2010. aasta sügisel ja kestis järgmise aasta sügiseni. Kolmas ja mahukaim võlakirjade ostmise programm algas 2012. aasta teisel poolel ning kestis üle kahe aasta.

«Ma paneksin esimesele voorule hindeks A ning teistele voorudele B,» ütles Bloombergile Föderaalreservi endine asepresident Alan Blinder, kes on praegu Princetoni ülikooli professor. «Esimene rahatrükk oli väga hästi suunatud ja väga hästi ajastatud. Ülejäänud olid tagasihoidlikuma efektiga.»

Alates oktoobrist ei reinvesteeri Fed enam lunastamistähtajani jõudnud võlakirju, vaid laseb nende väärtusel muutuda nulliks. Selle tagajärjel kahaneb Ühendriikide keskpanga bilansimaht kümme miljardi dollari, maksimaalselt 50 miljardi dollari võrra kvartalis.

Ehkki dollari kurss kolmapäeva õhtul pärast Föderaalreservi teadet mõnevõrra tõusis, reageerisid turud sellele rahulikult. Põhjus on ilmselt selles, et teiste suurte riikide keskpangad jätkavad rahatrükki ja Fedi bilansimahu vähendamine toimub järk-järgult.

Sellest, kuidas tuleb Fedi juht Janet Yellen toime lõdva rahapoliitika viimase etapiga, saab paljuski suunanäitaja teistele, eriti Euroopa Keskpangale.

«Keskpankurid tunnevad selle pärast, kus seisus nad on, ennast süüdi ja kui neil on võimalus olukord taasnormaliseerida, siis nad teevad seda,» ütles The Wall Street Journalile varahaldusfirma Standish Mellon Asset Management peaökonomist ja endine Fedi rahapoliitikaosakonna juht Vincent Reinhart.

Kuna paljude keskpankade lõtva rahapoliitikat – eriti rahatrükki – on korduvalt kritiseeritud, oli Yellen sunnitud pressikonverentsil oma eelkäija Ben Bernanke alustatud poliitikat kaitsma.

«Põhisõnum on see, et Ühendriikide majandusel läheb hästi,» lausus Fedi juht. «Ameerika inimesed võivad tunnetada samme, mida oleme teinud rahapoliitika normaliseerimiseks.»

Spetsialistid nimetavad Föderaalreservi bilansimahu vähendamist ajalooliseks sündmuseks.

«Me räägime siin uuest maailmast,» ütles Bloombergile analüüsikeskuse Decision Economics president Allen Sinai.

Pärast massiliste võlakirjaostude ehk rahatrüki lõppu tõstis Föderaalreserv esimest korda baasintressi 2015. aasta detsembris. Analüütikud ennustasid siis, et järgmisel, 2016. aastal tõstetakse seda veel kaks või kolm korda. Nii aga ei läinud. Põhjuseks see, et Ühendriikide majandus tundus siis veel liiga habras ning õhus oli terve hulk riske: britid hääletasid Euroopa Liidust lahkumise poolt ja Donald Trumpi võimalikku valimisvõitu peeti suureks poliitiliseks riskiks.

Eelmise aasta lõpuks oli aga üsna ilmne, et Ameerika majandus on tõusuteel, ning mullu detsembris tõstis Fed teist korda pärast rahatrüki lõppu baasintressi, millele järgnes tänavu veel kaks intressi tõstmist – märtsis ja juunis.

Analüütikute hinnangul ei ole Fed valmis rahapoliitikat kujundaval Vabaturukomitee järgmisel koosolekul, mis toimub 31. oktoobril ja 1. novembril, uuesti baasintressi tõstma. Siis jääb sel aastal veel üks koosolek, mis toimub detsembri keskel. Tulevikutehingutega spekuleerijad panustavad, et intressi tõstmise tõenäosus on 70 protsenti; võrdluseks: enne selle nädala koosolekut arvati selleks 57 protsenti, kirjutas The Wall Street Journal.

Suurpanga UniCredit juhtivökonomist Harm Bandholz usub, et Fed tõstab baasintressi detsembris, kuid toonitas ka potentsiaalseid riske. «Me ei seisa majandusliku ja inflatsioonilise arengu seisukohalt silmitsi mitte ainult normaalse ebakindlusega, vaid aasta lõpu poole vaadates on meil eelarveriskid,» ütles ta Financial Timesile.

Seotud lood
21.09.2017 23.09.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto