Sisukord
Äriuudised
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (6) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

USA keskpank hakkab rahamassi vähendama

3 min lugemist
USA Föderaalreservi jut Janet Yellen kolmapäeval presiikonverentsil FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Samal ajal kui Euroopa Keskpank veel mõtleb, millal ja mil määral varaostuprogrammist ehk rahatrükipoliitikast väljuma hakata, hakkab Ameerika Ühendriikide keskpank ehk Föderaalreserv oktoobris vähendama bilansimahtu ehk käibelolevat rahahulka.

Siin tuleb kohe märkida, et jutt ei ole sularahast, vaid kogu ringluses oleva raha – laenude ja muude likviidsete vahendite – kogumahust.

Kolmapäeval lõppenud Föderaalreservi (nimetatakse ka Fediks) rahapoliitikat kujundava nõukogu koosoleku järel toimunud pressikonverentsil vihjas selle juht Janet Yellen, et baasintressi tõstetakse sel aastal ilmselt veel üks kord ning oktoobris hakatakse vähendama rahatrüki käigus kokku ostetud võlakirjade positsiooni. Viimane otsus võeti vastu ühehäälselt.

Finantskriisi ajal ja pärast seda paisutas Föderaalreserv võlakirjade ostmisega oma bilansimahu toonaselt 0,9 triljonilt dollarilt 4,5 triljonile dollarile.

Rahatrükk toimus kolmes etapis. Esimene algas 2008. aasta lõpus, mil finantskriis oli haripunktis ja maailma finantssüsteem kokku kukkumas. Rahatrüki teine voor algas 2010. aasta sügisel ja kestis järgmise aasta sügiseni. Kolmas ja mahukaim võlakirjade ostmise programm algas 2012. aasta teisel poolel ning kestis üle kahe aasta.

«Ma paneksin esimesele voorule hindeks A ning teistele voorudele B,» ütles Bloombergile Föderaalreservi endine asepresident Alan Blinder, kes on praegu Princetoni ülikooli professor. «Esimene rahatrükk oli väga hästi suunatud ja väga hästi ajastatud. Ülejäänud olid tagasihoidlikuma efektiga.»

Alates oktoobrist ei reinvesteeri Fed enam lunastamistähtajani jõudnud võlakirju, vaid laseb nende väärtusel muutuda nulliks. Selle tagajärjel kahaneb Ühendriikide keskpanga bilansimaht kümme miljardi dollari, maksimaalselt 50 miljardi dollari võrra kvartalis.

Ehkki dollari kurss kolmapäeva õhtul pärast Föderaalreservi teadet mõnevõrra tõusis, reageerisid turud sellele rahulikult. Põhjus on ilmselt selles, et teiste suurte riikide keskpangad jätkavad rahatrükki ja Fedi bilansimahu vähendamine toimub järk-järgult.

Sellest, kuidas tuleb Fedi juht Janet Yellen toime lõdva rahapoliitika viimase etapiga, saab paljuski suunanäitaja teistele, eriti Euroopa Keskpangale.

«Keskpankurid tunnevad selle pärast, kus seisus nad on, ennast süüdi ja kui neil on võimalus olukord taasnormaliseerida, siis nad teevad seda,» ütles The Wall Street Journalile varahaldusfirma Standish Mellon Asset Management peaökonomist ja endine Fedi rahapoliitikaosakonna juht Vincent Reinhart.

Kuna paljude keskpankade lõtva rahapoliitikat – eriti rahatrükki – on korduvalt kritiseeritud, oli Yellen sunnitud pressikonverentsil oma eelkäija Ben Bernanke alustatud poliitikat kaitsma.

«Põhisõnum on see, et Ühendriikide majandusel läheb hästi,» lausus Fedi juht. «Ameerika inimesed võivad tunnetada samme, mida oleme teinud rahapoliitika normaliseerimiseks.»

Spetsialistid nimetavad Föderaalreservi bilansimahu vähendamist ajalooliseks sündmuseks.

«Me räägime siin uuest maailmast,» ütles Bloombergile analüüsikeskuse Decision Economics president Allen Sinai.

Pärast massiliste võlakirjaostude ehk rahatrüki lõppu tõstis Föderaalreserv esimest korda baasintressi 2015. aasta detsembris. Analüütikud ennustasid siis, et järgmisel, 2016. aastal tõstetakse seda veel kaks või kolm korda. Nii aga ei läinud. Põhjuseks see, et Ühendriikide majandus tundus siis veel liiga habras ning õhus oli terve hulk riske: britid hääletasid Euroopa Liidust lahkumise poolt ja Donald Trumpi võimalikku valimisvõitu peeti suureks poliitiliseks riskiks.

Eelmise aasta lõpuks oli aga üsna ilmne, et Ameerika majandus on tõusuteel, ning mullu detsembris tõstis Fed teist korda pärast rahatrüki lõppu baasintressi, millele järgnes tänavu veel kaks intressi tõstmist – märtsis ja juunis.

Analüütikute hinnangul ei ole Fed valmis rahapoliitikat kujundaval Vabaturukomitee järgmisel koosolekul, mis toimub 31. oktoobril ja 1. novembril, uuesti baasintressi tõstma. Siis jääb sel aastal veel üks koosolek, mis toimub detsembri keskel. Tulevikutehingutega spekuleerijad panustavad, et intressi tõstmise tõenäosus on 70 protsenti; võrdluseks: enne selle nädala koosolekut arvati selleks 57 protsenti, kirjutas The Wall Street Journal.

Suurpanga UniCredit juhtivökonomist Harm Bandholz usub, et Fed tõstab baasintressi detsembris, kuid toonitas ka potentsiaalseid riske. «Me ei seisa majandusliku ja inflatsioonilise arengu seisukohalt silmitsi mitte ainult normaalse ebakindlusega, vaid aasta lõpu poole vaadates on meil eelarveriskid,» ütles ta Financial Timesile.

Seotud lood
21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto