Sisukord
Kolumnistid
Postimees
22.09.2017
Eesti Saksamaa on valimiste eel küberohtudest teadlik Kõlvart nopib sportlastega Põhja-Koreas medaleid (2) Digiarutelu meelitab Eestisse Euroopa liidrid eesotsas Merkeli, Macroni ja Mayga Lahkus legendaarne poliitik Lauristin: hirmulaine sunnib küsima, kas eestlased on endas selgusel (46) Majandus Angry Birdsi looja tahab ehitada tunneli hiinlaste rahaga (1) USA keskpank hakkab rahamassi vähendama (1) Adamson: tahan näha, kas Versobankis on võimalik teha läbipaistvat äri Välismaa Sotsiaalmeedial on Saksamaa valimiskampaanias tähtis roll Kästud unustada: NKVD põletas tšetšeenide küüditamise ajal mitusada inimest (4) Moskva keelas filmi massimõrvast: see on väljamõeldis Arvamus Bruno Mölder: keeletu mõttelugu? (3) Karmo Tüür: keda valida – valimised kui investeering (4) Henrik Roonemaa: miks Apple nii edukas on ja mis temast edasi saab (1) Juhtkiri: vali Keskerakond või lähed põrgu (5) Ekspert: sakslased hääletavad stabiilsuse poolt (1) Marti Aavik: keel, loeng ja võim (8) Postimees 1994. aastal: bussisõit pole lõbuasi Kultuur Vaimustuse ja veendumusega moodsa teatri poole Kultuuri lühiuudised Sport Pyeongchangi olümpiale sõidab väikseim Eesti koondis pärast 2002. aastat (1) Tanel Laanmäel opereeriti mõlemat põlve Video: kas Mattias Käit pääseb homme põhitiimis platsile? Kalevi kaotus näitas kätte seni märkamata jäänud murekohad ROKi põhjakorealasest liige tõmbas pinged maha Heiki Pruuli olümpiaessee: võit iga hinna eest? Cretu töö Venemaal koondist ei takista, Eesti osaleb uues Euroopa liigas Tartu Puhja vallavanem: mujal polnud kergliiklusteele ruumi (1) Sügisesse jäänud teeremont pikendab hommikusi ummikuid Südamekujulises pargis seisev ausammas pääses omal ajal napilt õhkulaskmisest Emajõe-Suursoo külastuskeskuse seis on endiselt segane Euroopa õpilasteaduse tippsündmusel esinevad kaks Tartu noort Veteranratas veereb oma kahekümnendat maratoni Ene Mihkelson pühendas tähelepanu sõnale (1) Mariann Raisma: milline võiks olla Tartu uus kultuurikeskus? (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Henrik Roonemaa: miks Apple nii edukas on ja mis temast edasi saab

2 min lugemist
Henrik Roonemaa FOTO: Toomas Huik

Esimene iPhone tuli müügile kümme aastat tagasi septembris ning praeguseks on Apple neid kokku müünud üle miljardi. Maailmas pole ühtegi elektroonikaseadet mitte kunagi sellistes kogustes müüdud ning maailmas pole kunagi olnud nii edukat tehnoloogiafirmat kui Apple.

Kõik uuringud näitavad, et klientide rahulolu iPhone’idega on kosmilistes kõrgustes. Apple’i turuväärtus on praegu üle 800 miljardi dollari ja ilmselt on Apple esimene firma maailmas, mis jõuab triljonini.

Kindlasti võib neid kritiseerida, aga seejuures ei tasu unustada, et kogu selle edu on nad täiesti ise saavutanud. Kümme aastat tagasi oli Apple huvitav, aga pisike MP3-mängijate tootja ning kui nad telefone müüma hakkasid, oli nende jaoks tegemist ainult ülesmäge võitlusega.

Mitte keegi neid sinna turule ei oodanud, kõik asjatundjad naersid nende püüdlused alguses välja ja ennustasid neile kiiret põrumist. Keegi pole neile midagi niisama andnud ja nad pole kedagi sundinud oma tooteid kasutama. Neil on olnud head tooted, hea turundus- ja müügitöö ning inimesed on sellega kaasa läinud.

Olen üks neist, kes on viimasel ajal igal aastal Apple’i esitlusi vaadates mõelnud, et kuhu edasi. Et telefonid on ju valmis, mida imet seal enam näidata ja arendada on. Ja arvanud, et küllap läheb Apple’i mull varsti lõhki.

Praegu ma enam nii ei arva. Samamoodi uskusin veel mõni aasta tagasi, et Facebooki on võimalik troonilt tõugata, aga on päris selge, et see pole nii. Ja Google ei asendu ka lähematel aastatel mitte millegagi. Need firmad on kasvanud nii suureks, et lihtsalt sama asja pisut teisiti tehes ei ole võimalik mitte kellelgi neid asendada.

Maailma sotsiaalvõrgustike esimesest neljast kohast kolm kuuluvad Facebookile. Esimese seitsme hulgas on Facebooki omanduses olevaid viis. Vahepeal on kaks hiinlaste oma ja edasi tuleb tükk tühja maad. Google on maailma suurim info koguja, süstematiseerija ja talletaja. Amazon on maailma suurim kaubamaja.

Apple’ile kuulus eelmisel aastal 80 protsenti nutitelefonitööstuse kasumist. Kolmveerand USA noortest on iPhone’i-kasutajad ning 81 protsenti küsitletutest ütleb, et järgmiseks telefoniks on neil iPhone.

Päris suur osa tehnoloogiamaailmast on saanud samamoodi valmis, nagu on valmis Coca-Cola, McDonald’s, Procter & Gamble, Unilever või hulk muid hiiglasi, kelle teenuseid enamik meist ühel või teisel moel kasutab.

Selleks et nendega midagi juhtuks, peavad nad ise vigu tegema. Kas mõne erakordselt suure prohmaka (aga Samsungi ei kõigutanud isegi plahvatavad telefonid) või lihtsalt kaotama huvi oma toodete arendamise vastu. Apple teab seda väga hästi ja seepärast näemegi igal aastal natuke paremaid telefone ja natuke muudetud disaini, nagu me näeme kogu aeg uuendatud koostisega hambapastasid. Ainult selle vahega, et praegu veel saavad telefonid igal aastal minna reaalselt paremaks.

Tänavu panid nad maailma ette veel ühe küsimuse, mis ootab vastust: kui kallis peaks olema üks telefon? Kas telefon võiks maksta sülearvuti hinna? Kuidas peaksid inimesed endale põhjendama uue iPhone X eest ligi 1200 euro välja käimist? Kas see on üldse võimalik? See küsimus saab tekkida ainult enesekindlusest. Olukorrast, kus sul tegelikult pole suuremate panuste peale mängides mitte midagi kaotada, vaid ainult võita.

Ja see on päris ülbe küsimus, sest Samsung müüb peaaegu sellist telefoni praegu poole odavamalt, aga kardetavasti teame me vastust sellele juba ette.

Seotud lood
    21.09.2017 23.09.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto