Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
22.09.2017
Eesti Saksamaa on valimiste eel küberohtudest teadlik Kõlvart nopib sportlastega Põhja-Koreas medaleid (2) Digiarutelu meelitab Eestisse Euroopa liidrid eesotsas Merkeli, Macroni ja Mayga Lahkus legendaarne poliitik Lauristin: hirmulaine sunnib küsima, kas eestlased on endas selgusel (46) Majandus Angry Birdsi looja tahab ehitada tunneli hiinlaste rahaga (1) USA keskpank hakkab rahamassi vähendama (1) Adamson: tahan näha, kas Versobankis on võimalik teha läbipaistvat äri Välismaa Sotsiaalmeedial on Saksamaa valimiskampaanias tähtis roll Kästud unustada: NKVD põletas tšetšeenide küüditamise ajal mitusada inimest (4) Moskva keelas filmi massimõrvast: see on väljamõeldis Arvamus Bruno Mölder: keeletu mõttelugu? (3) Karmo Tüür: keda valida – valimised kui investeering (4) Henrik Roonemaa: miks Apple nii edukas on ja mis temast edasi saab (1) Juhtkiri: vali Keskerakond või lähed põrgu (5) Ekspert: sakslased hääletavad stabiilsuse poolt (1) Marti Aavik: keel, loeng ja võim (8) Postimees 1994. aastal: bussisõit pole lõbuasi Kultuur Vaimustuse ja veendumusega moodsa teatri poole Kultuuri lühiuudised Sport Pyeongchangi olümpiale sõidab väikseim Eesti koondis pärast 2002. aastat (1) Tanel Laanmäel opereeriti mõlemat põlve Video: kas Mattias Käit pääseb homme põhitiimis platsile? Kalevi kaotus näitas kätte seni märkamata jäänud murekohad ROKi põhjakorealasest liige tõmbas pinged maha Heiki Pruuli olümpiaessee: võit iga hinna eest? Cretu töö Venemaal koondist ei takista, Eesti osaleb uues Euroopa liigas Tartu Puhja vallavanem: mujal polnud kergliiklusteele ruumi (1) Sügisesse jäänud teeremont pikendab hommikusi ummikuid Südamekujulises pargis seisev ausammas pääses omal ajal napilt õhkulaskmisest Emajõe-Suursoo külastuskeskuse seis on endiselt segane Euroopa õpilasteaduse tippsündmusel esinevad kaks Tartu noort Veteranratas veereb oma kahekümnendat maratoni Ene Mihkelson pühendas tähelepanu sõnale (1) Mariann Raisma: milline võiks olla Tartu uus kultuurikeskus? (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Puhja vallavanem: mujal polnud kergliiklusteele ruumi

2 min lugemist
1988. aasta kevadel koos koolilastega Vabadussõja ausamba Puhja pargist välja kaevanud Andrus Sepp (paremal) ei mõista, miks vallavanem Priit Pramann (vasakul) lubas uue jalgtee parki ehitada ja selle tarvis ka osa puid maha võtta. FOTO: Sille Annuk

Puhja vallavanem Priit Pramann mõistab kohalike pahameelt Vabadussõja mälestuseks rajatud pargis puude mahavõtmise pärast, kuid kinnitab, et kergliiklustee ehitus ei riku pargi ainulaadset kuju ega kahjusta selle identiteeti. 

Tema hinnangul vanade puude mahavõtmine ja uute istutamine pigem parandab pargi originaalset inimsüdame kuju.

Kas te teate selle pargi ajalugu ning seda, miks see park teie valla rahvale nii palju korda läheb?

Jah, loomulikult tean.

Miks on tarvis see kergliiklustee ilmtingimata läbi pargi ehitada?

Esialgu oli kaalumisel ka variant ehitada kergliiklustee teisele poole teed ehk kirikupoolsesse teeserva. Kahjuks polnud seal nii palju ruumi, et seda teed sinna nõuetekohaselt rajada. Et kergliiklustee oleks liiklejaile ka ohutu, tuli see teha pargi äärde teerajale, sest selliselt kahjustab tee pargi puid kõige vähem. 

Eesmärk oli tagada jalakäijaile ja jalgratturitele ohutu liiklemine ning samal ajal säilitada pargi kuju. Suurem osa puid, mis sealt tee ehituseks maha võeti, pole sinna pargi rajajate istutatud, vaid on seal ise millalgi kasvama läinud. 

Et pargi südamekuju säiliks, istutataksegi sinna nüüd juurde kümme pärna.

Miks te ei teavitanud kohalikke kergliiklustee rajamisest parki?

Tee rajamine polnud mingil juhul saladus, see oli eelarve läbirääkimistel ja eelarve arengukava koostamisel ka kõne all. 

Jah, tunnistan, et oleks pidanud info tee ehituse kohta augustis koostatud vallalehte panema.

Kas teid ei tabanud mõte, et säärane tee-ehitus sedavõrd tähtsasse parki võib kohalikke pahandada?

Eks ikka mõtlesin ja ma ei pane kohalike reaktsiooni pahaks, aga ma toonitan veel, et eesmärk on ikkagi pargi kuju säilitada ja parki korrastada. 

See oli ka muinsuskaitseameti ja keskkonnaameti tingimustes kirjas, et pargi südamekuju säiliks.

Kohalikud heitsid teile ka ette, et vallavalitsus pole üle kahekümne aasta parki korrastanud ning nüüd võetakse sealt puud maha pargi kordategemise ettekäändel.

Sellega ma ei nõustu. Parki on jõudumööda korras hoitud, seal on igal aastal tehtud heakorratöid. Vastasel juhul poleks võimalik seal üldse kõndida. Meil pole suuremahuliseks pargikorrastuseks raha olnud.

Eesmärk on ikkagi parki ka edaspidi korrastada, rajada ausamba juurde ja pargis olevatele teedele valgustus, kuid praegu on see kõik mõtte tasandil.

Kohalikud pakkusid ka välja, et kergliiklusteed saaks parki rajada murukamarat ja puid kahjustamata. Miks seda varianti käiku ei lastud?

Eks igaüks võib anda oma hinnangu ja arvamuse. Kohalikud arvavad, et teavad ise kõige paremini. Projekti loomise käigus on kaalutud kõikvõimalikke variante. Siin ei olnud muud võimalust. Pakuti välja tõsta tee laudade peale, see aga olnuks liialt kallis ettevõtmine.

Seotud lood
21.09.2017 23.09.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto