Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (6) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Euroopa õpilasteaduse tippsündmusel esinevad kaks Tartu noort

3 min lugemist
Eestit esindas Euroopa noorte teadlaste konkursil kolm noort. Pildil olevad Anni Britta Pajoma ja Jasper August Tootsi olid kaks neist. FOTO: Margus Ansu

Täna Tallinnas algavale Euroopa noorte teadlaste konkursile sõitvad Anni Britta Pajoma ja Jasper August Tootsi olid aasta eest veel tavalised õppurid. Esimene neist käis Jaan Poska gümnaasiumis ja teine Hugo Treffneri gümnaasiumis ning mõlemad paistsid silma innu poolest end proovile panna teadust tehes. 

Anni Britta Pajoma oli leidnud põneva teema tänu oma bioloogiaõpetajale Lauri Mällole. «Tegelikult läksin ma tema juurde jutuga, et tahaksin teha mingit tööd geneetiliselt muundatud organismidest. Mulle oli tähtis, et oleks huvitav ja saaks laboris midagi praktilist teha,» kirjeldas ta. 

Õpetaja Mällo otsis talle kontaktisiku – Merike Jõesaare Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudist – ning Anni Britta Pajoma sai võimaluse süveneda bakterisse, mida leidub reostatud keskkondades, ka Narva lahes, ning mille nimi on Pseudomanas pseudoalcaligenes C70.

Jasper August Tootsi perekonnas on kõik arstid ning bioloogia ja meditsiin on teda lapsest saadik huvitanud. Tema valis gümnaasiumis oma uurimistöö teemaks geneetika ning pärast seda, kui ta oli saatnud kirja ülikooli mitmesse laborisse, tuli kõige huvitavam vastus Tartu ülikooli kliinilise geneetika keskusest professor Katrin Õunapilt. 

Mulle oli tähtis, et oleks huvitav ja saaks laboris midagi praktilist teha, kirjeldas Anni Britta Pajoma.

Seejärel tekkis Jasper August Tootsil võimalus töötada professor Õunapi ja tema doktorandi Hardo Lilleväli töörühmas ning nüüd võib öelda, et ta on andnud oma väikse panuse selleks, et Eestis sõelutaks läbi kõik vastsündinud juba nende teisel elupäeval ühe päriliku haiguse, galaktoseemia suhtes.

Anni Britta Pajoma ja Jasper August Tootsi jõudsid oma teadustööga kõigepealt Eesti konkursil kolme esimese hulka ning seepärast esindavadki nad sel nädalavahetusel meie riiki sel Euroopa noorte teadlaste konkursil. 

Lisaks tartlastele on seal ka Brita Laht Saaremaa ühisgümnaasiumist. 

Pseudomonas pseudoalcaligenes

Anni Britta Pajoma sõnul suudab see keerulise nimega bakter Pseudomanas pseudoalcaligenes C70 lagundada toksilisi aromaatseid ühendeid fenooli ja salitsülaati. Teadlaste huviorbiidis on bakter olnud sellepärast, et tavaliselt ei ole bakteritel ühe aine lagundamiseks mitut geeni, aga selle bakteritüve ühel geenil on lisakoopia. Seetõttu on sel bakteril ka erakordne võime tööstusliku või õlireostuse tagajärjel saastunud alade bioogilisel teel tervendamiseks.

Mingit otsest avastust Anni Britta Pajoma enda nimele küll kirjutada ei saa, aga võib öelda, et juba õpilasena on ta saanud hea kogemuse tööst laboris ning usu sellesse, et suurte naftareostuste korral ei pruugi aidata vaid tehnoloogiast ja reostuse kokkukorjamisest, vaid tõhus abi tõuseb hoopis mikroorganismidest, mida näiteks 2010. aasta naftareostuse korral Mehhiko lahes ka kasutati.

Galaktoseemia

Jasper August Tootsi uurimistööst rääkides tuleb selgitada, et galaktoseemia on üks harva esinev geneetilise päritoluga ainevahetushaigus, see on kõige eba­õiglasem haigus üldse, mis võib vastsündinut tabada – selle diagnoosiga laps ei tohi saada tilkagi ema rinnapiima.

Professor Katrin Õunap märkis, et Jasper August Tootsi liitus nende töörühmaga 2015. aasta sügisel, aidates Eestis sisse töötada galaktoseemia sõeluuringuks vajaminevat Beutleri testi. Ta osales laboritöös viie kuu jooksul keskmiselt kaks korda nädalas.

Praegu jätkab kõikide vastsündinute sõelumist galaktoseemia suhtes doktorant Hardo Lilleväli üksinda. Katrin Õunap selgitas, et esialgu on see veel juhtprojekt, mis on rahastatud Eesti teadusagentuuri välja antud personaalsest toetusest.

«Selliste projektide juurutamisel on väga oluline saada need töösse kliinilisse praktikasse,» rõhutas Õunap. Ta märkis, et Eesti meditsiinigeneetika selts on teinud juba kaks korda taotluse Eesti haigekassale sellise tervishoiuteenuse osutamiseks, ning loodab sealt lõpuks ometi toetavat vastust.

«Ideid võib olla, aga kui finantse ei ole, siis ei ole headest üliõpilastest ja õpilastest mingit kasu,» tõdes Õunap. 

38 riiki ja 89 tööd

Euroopa noorte teadlaste konkursipäevadel Tallinnas tutvustavad 38 riigi õpilased stendiettekannetega oma uurimistööde tulemusi. 

Kokku esitletakse 89 uurimistööd ja projekti, mis ulatuvad kas inseneeria, bioloogia, keemia, keskkonna, meditsiini, materjali- ja arvutiteaduste, matemaatika ja füüsika või sotsiaalteaduste valdkonda.

Seotud lood
21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto