Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
22.09.2017
Eesti Saksamaa on valimiste eel küberohtudest teadlik Kõlvart nopib sportlastega Põhja-Koreas medaleid (2) Digiarutelu meelitab Eestisse Euroopa liidrid eesotsas Merkeli, Macroni ja Mayga Lahkus legendaarne poliitik Lauristin: hirmulaine sunnib küsima, kas eestlased on endas selgusel (46) Majandus Angry Birdsi looja tahab ehitada tunneli hiinlaste rahaga (1) USA keskpank hakkab rahamassi vähendama (1) Adamson: tahan näha, kas Versobankis on võimalik teha läbipaistvat äri Välismaa Sotsiaalmeedial on Saksamaa valimiskampaanias tähtis roll Kästud unustada: NKVD põletas tšetšeenide küüditamise ajal mitusada inimest (4) Moskva keelas filmi massimõrvast: see on väljamõeldis Arvamus Bruno Mölder: keeletu mõttelugu? (3) Karmo Tüür: keda valida – valimised kui investeering (4) Henrik Roonemaa: miks Apple nii edukas on ja mis temast edasi saab (1) Juhtkiri: vali Keskerakond või lähed põrgu (5) Ekspert: sakslased hääletavad stabiilsuse poolt (1) Marti Aavik: keel, loeng ja võim (8) Postimees 1994. aastal: bussisõit pole lõbuasi Kultuur Vaimustuse ja veendumusega moodsa teatri poole Kultuuri lühiuudised Sport Pyeongchangi olümpiale sõidab väikseim Eesti koondis pärast 2002. aastat (1) Tanel Laanmäel opereeriti mõlemat põlve Video: kas Mattias Käit pääseb homme põhitiimis platsile? Kalevi kaotus näitas kätte seni märkamata jäänud murekohad ROKi põhjakorealasest liige tõmbas pinged maha Heiki Pruuli olümpiaessee: võit iga hinna eest? Cretu töö Venemaal koondist ei takista, Eesti osaleb uues Euroopa liigas Tartu Puhja vallavanem: mujal polnud kergliiklusteele ruumi (1) Sügisesse jäänud teeremont pikendab hommikusi ummikuid Südamekujulises pargis seisev ausammas pääses omal ajal napilt õhkulaskmisest Emajõe-Suursoo külastuskeskuse seis on endiselt segane Euroopa õpilasteaduse tippsündmusel esinevad kaks Tartu noort Veteranratas veereb oma kahekümnendat maratoni Ene Mihkelson pühendas tähelepanu sõnale (1) Mariann Raisma: milline võiks olla Tartu uus kultuurikeskus? (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Südamekujulises pargis seisev ausammas pääses omal ajal napilt õhkulaskmisest

2 min lugemist
Teadaolevalt ainuke fotojäädvustus Puhja seltsimajast ja osast südame­­kujulisest pargist. Pilt on tehtud Puhja kirikutornist pärast ausamba avamist 1925. aastal. FOTO: Erakogu

​Puhjas asuva inimsüdamekujulise seltsimajapargi, kus veel eilegi saemehed laastude lenneldes kergliiklustee ehituse pärast puid langetasid, rajas sinna 1921.-1922. aastal sada kohalikku talunikku Vabadussõjas langenud Puhja meeste mälestuseks.

Puhjast läks Vabadussõtta kolmkümmend meest, kellest sõjatandrilt naasis vaid kümme. «1918. aastal oli Puhjast teele läinud ratsapolk esimene, kes asus Tartut kaitsma. Seetõttu nii paljud neist sealt enam tagasi ei tulnudki,» selgitas ajaloohuviline puhjakas Andrus Sepp.

Park oli enne ausammast

Vahetult pärast sõda asusid kohalikud talupidajad tegutsema selle nimel, et Eesti vabaduse eest elu andnud mehed saaksid ka vääriliselt meeles peetud. Et vabadussamba jaoks kellelgi raha kohe välja käia polnud, asusid kohalikud seda korjandustega koguma.

Kohalikel oli kindel plaan rajada ka mälestusmärgi vääriline park. Puude istutamine ja pargi korrastamine suuri rahasummasid ei nõudnud ning kahe aasta jooksul saadigi kiriku vastas asuv park selliselt korda tehtud, et selle keskele võis püstitada ausamba.

Vabadussamba jaoks kogus Puhja kandi rahvas kokku 400 000 marka, mille eest Pallase kunstikooli juhataja Anton Starkopf vormis 12,8 tonni kaalunud graniitkamaka monumendiks. See sai valmis 1925. aastal ning pidulik avamine leidis aset tolle aasta 5. juulil.

«Sageli arvatakse, et park avati koos ausambaga. Siiski oli park siin olemas juba enne,» täpsustas Andrus Sepp. Siinkohal tuleb tunnistada ja paluda vabandust, et eile ilmunud Tartu Postimehe esiküljeloos oli samuti ekslikult kirjas, nagu oleks park avatud 1925. aastal, kuid tegelikult avati tol aastal viimase osana siiski vaid ausammas. 

«See park koos ausambaga on memoriaal meie vabaduse eest võidelnud meestele. See on südamega tehtud ja ausammas asub südamekujulise pargi keskel. Ausammas koos pargiga on märk sellest, et need mehed on ka meie südames,» seletas Andrus Sepp pargi taotluslikku südame kuju.

1950. aastal oleks äärepealt pargi südames asuv ausammas õhku lastud. «Aga kohalikud talumehed ei täitnud kõrgemalt tulnud käsku, tuues ettekäändeks, et ausamba õhkulaskmine võib kultuurimaja aknad purustada,» selgitas Sepp. Et sellist sammast Puhjas ikkagi Nõukogude Liidu võimu ajal olla ei tohtinud, kaeti see mullakihiga.

Kuigi ausammas südamekujulises pargis oli aastakümneteks maha maetud, teadsid kõik kohalikud, mis seal mullakamara all peidus on. Seda teadsid isegi need, kes polnud ausammast oma eluajal kordagi näinudki. Arusaadavatel põhjustel sellest muidugi kõva häälega ei räägitud.

Reha asemel labidas

Andrus Sepp, kes kaheksakümnendatel aastatel asus Puhja keskkoolis tööle poiste tööõpetuse õpetajana, käis tihti koos õpilastega enda ainetunni ajal parki koristamas. Kord 1988. aasta kevadel ütles ta poistele, et nüüd võtame rehade asemel hoopis labidad parki kaasa. 

«Oli selline segane periood ja ma tundsin, et aeg on küps. Nii me siis poistega selle ausamba koolitunni ajal välja kaevasimegi. Samal ajal peatus kiriku väravas must Volga. Nad vaatasid sealt autost, mida me teeme, aga välja ei tulnud keegi,» meenutas Sepp ärevaid sündmusi.

Andrus Sepa organiseeritud ausamba väljakaevamise aktsioonist sai kiiresti teada ka kohalik muinsuskaitseseltsi rakuke, kes kohe ka õpetajale ja koolinoortele appi tuli ning hakkas organiseerima Vabadussõja ausamba taasavamist. See sai teoks 20. augustil 1988. aastal.

Seotud lood
21.09.2017 23.09.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto