Sisukord
Päevakomm
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (6) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Marti Aavik: keel, loeng ja võim

2 min lugemist
Marti Aavik FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Ka praegusel keele ja meele vaidlusel on terve hulk allhoovusi. Osa laiemad – üldkultuurilised ja ka haridus- ning teaduspoliitikasse puutuvad. Osa, millest inimesed omavahel räägivad ja rääkisid üksteisest sõltumatult eile mullegi, puudutavad väga kitsalt võimu ja raha jagamist.

Jutt on neljast prooviloengust, mida ühele rahvusprofessuurile kandideerijatelt nõutakse miskipärast ingliskeelsena. Põhjendusi saate lugeda tänasestki lehest ja kiirelt reageeris ka rektor Volli Kalm isiklikult.

Teiselt poolt. Loeng on ainult üks osa kandideerimisest ja kaasatud välismaistel nõuandjatel on muudki hinnatavat kui eelkõige retoorilist ja etenduskunsti võimekust mõõtvat loengut. Tulevased loengud üliõpilastele, lubatakse, on eestikeelsed. Otsustajad/valijad on ju samuti eestikeelsed. Mõnel sellisel loengul on olnud ja peaks ka edaspidi olema ülikooli piire ületav kultuuriline mõju. Kasvõi Vikipeedia ütleb: «Tavaliselt on loeng sõnastatud nii, et jutu sisust saavad aru ka teemaga mittetegelevad inimesed.» Rahvusülikooli uut juhtivat jõudu tutvustatakse nii ju Eesti inimestele, kes lõpuks kogu professuuri tegevuse kinni maksavad (olgu, valituks osutunu inauguratsiooniloeng tulevat veel eraldi).

Miks siis nõuda sellist loengut ikkagi inglise keeles? See ei ole ju sugugi läbiv komme. Ei ole ka loodusteadustes, kus teaduse eesliini vaidlused on praeguses maailmas valdavalt ingliskeelsed. Venia legendi järgi hinnatakse just seda, kuidas inimene oskab emakeeles selgitada oma töö sisu ja kas ta sobib üliõpilaste ette kõnelema (polegi ju päris see, mida professori tasemel mõõtma peaks, sest juba eelnevatel auastmetel peaks ta võimekus selgunud olema?).

Rahvusülikooli juhtivaks jõuks tahtjat tutvustatakse nii ju Eesti inimestele, kes lõpuks kogu professuuri tegevuse kinni maksavad. Miks siis võõras keeles?

«Miks aga inglise, kui näiteks Eestis baltisaksa kirjakultuuri ühe parima asjatundjana võiks akadeemik Jaan Unduskil lasta ettekannet pidada saksa keeles,» küsis Rein Veidemann teemat tõstes. Talle omasel viisakal moel osutab ta sellele, millele paljud teisedki (tõsi, eravestlustes). Võib-olla polegi ingliskeelsuse nõue konkreetse juhtumi puhul niivõrd osa võitlusest konnatiigiga, vaid risti vastupidine ilming? Võib-olla on see hoopis püüd luua osale kandidaatidele eeliseid, kunstlikult ja väiklaselt? Mina ei tea vastust, aga pärast kaalumist leidsin, et oleks vale jätta need küsimused teiega jagamata.

Minu soovitus meediamajadele on, et saadetaks kindlasti oma ajakirjanikud kuulama/vaatama neid nelja venia legendi loengut. Vaadake, kas rahvusvahelised eksperdid on üldse neid loenguid kohapeal kuulamas. Rääkige nendega.

Rein Veidemann kirjutas: rahvusvaheliste «hindajate tarvis tuleks loengute ingliskeelsed alustekstid laiali jagada, kuid venia legendi ise tuleks lubada esitada ilusas, puhtas ja selges eesti keeles». Ülikool asus küll kõrgel tasemel ja jõuliselt oma valitud teed kaitsma, ent vaevalt me osataks, kui asjaosalised ümber mõtleks – aega ju on.

Seotud lood
21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto