Sisukord
Päevakomm
Postimees
22.09.2017
Eesti Saksamaa on valimiste eel küberohtudest teadlik Kõlvart nopib sportlastega Põhja-Koreas medaleid (2) Digiarutelu meelitab Eestisse Euroopa liidrid eesotsas Merkeli, Macroni ja Mayga Lahkus legendaarne poliitik Lauristin: hirmulaine sunnib küsima, kas eestlased on endas selgusel (46) Majandus Angry Birdsi looja tahab ehitada tunneli hiinlaste rahaga (1) USA keskpank hakkab rahamassi vähendama (1) Adamson: tahan näha, kas Versobankis on võimalik teha läbipaistvat äri Välismaa Sotsiaalmeedial on Saksamaa valimiskampaanias tähtis roll Kästud unustada: NKVD põletas tšetšeenide küüditamise ajal mitusada inimest (4) Moskva keelas filmi massimõrvast: see on väljamõeldis Arvamus Bruno Mölder: keeletu mõttelugu? (3) Karmo Tüür: keda valida – valimised kui investeering (4) Henrik Roonemaa: miks Apple nii edukas on ja mis temast edasi saab (1) Juhtkiri: vali Keskerakond või lähed põrgu (4) Ekspert: sakslased hääletavad stabiilsuse poolt (1) Marti Aavik: keel, loeng ja võim (8) Postimees 1994. aastal: bussisõit pole lõbuasi Kultuur Vaimustuse ja veendumusega moodsa teatri poole Kultuuri lühiuudised Sport Pyeongchangi olümpiale sõidab väikseim Eesti koondis pärast 2002. aastat (1) Tanel Laanmäel opereeriti mõlemat põlve Video: kas Mattias Käit pääseb homme põhitiimis platsile? Kalevi kaotus näitas kätte seni märkamata jäänud murekohad ROKi põhjakorealasest liige tõmbas pinged maha Heiki Pruuli olümpiaessee: võit iga hinna eest? Cretu töö Venemaal koondist ei takista, Eesti osaleb uues Euroopa liigas Tartu Puhja vallavanem: mujal polnud kergliiklusteele ruumi (1) Sügisesse jäänud teeremont pikendab hommikusi ummikuid Südamekujulises pargis seisev ausammas pääses omal ajal napilt õhkulaskmisest Emajõe-Suursoo külastuskeskuse seis on endiselt segane Euroopa õpilasteaduse tippsündmusel esinevad kaks Tartu noort Veteranratas veereb oma kahekümnendat maratoni Ene Mihkelson pühendas tähelepanu sõnale (1) Mariann Raisma: milline võiks olla Tartu uus kultuurikeskus? (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Marti Aavik: keel, loeng ja võim

2 min lugemist
Marti Aavik FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Ka praegusel keele ja meele vaidlusel on terve hulk allhoovusi. Osa laiemad – üldkultuurilised ja ka haridus- ning teaduspoliitikasse puutuvad. Osa, millest inimesed omavahel räägivad ja rääkisid üksteisest sõltumatult eile mullegi, puudutavad väga kitsalt võimu ja raha jagamist.

Jutt on neljast prooviloengust, mida ühele rahvusprofessuurile kandideerijatelt nõutakse miskipärast ingliskeelsena. Põhjendusi saate lugeda tänasestki lehest ja kiirelt reageeris ka rektor Volli Kalm isiklikult.

Teiselt poolt. Loeng on ainult üks osa kandideerimisest ja kaasatud välismaistel nõuandjatel on muudki hinnatavat kui eelkõige retoorilist ja etenduskunsti võimekust mõõtvat loengut. Tulevased loengud üliõpilastele, lubatakse, on eestikeelsed. Otsustajad/valijad on ju samuti eestikeelsed. Mõnel sellisel loengul on olnud ja peaks ka edaspidi olema ülikooli piire ületav kultuuriline mõju. Kasvõi Vikipeedia ütleb: «Tavaliselt on loeng sõnastatud nii, et jutu sisust saavad aru ka teemaga mittetegelevad inimesed.» Rahvusülikooli uut juhtivat jõudu tutvustatakse nii ju Eesti inimestele, kes lõpuks kogu professuuri tegevuse kinni maksavad (olgu, valituks osutunu inauguratsiooniloeng tulevat veel eraldi).

Miks siis nõuda sellist loengut ikkagi inglise keeles? See ei ole ju sugugi läbiv komme. Ei ole ka loodusteadustes, kus teaduse eesliini vaidlused on praeguses maailmas valdavalt ingliskeelsed. Venia legendi järgi hinnatakse just seda, kuidas inimene oskab emakeeles selgitada oma töö sisu ja kas ta sobib üliõpilaste ette kõnelema (polegi ju päris see, mida professori tasemel mõõtma peaks, sest juba eelnevatel auastmetel peaks ta võimekus selgunud olema?).

Rahvusülikooli juhtivaks jõuks tahtjat tutvustatakse nii ju Eesti inimestele, kes lõpuks kogu professuuri tegevuse kinni maksavad. Miks siis võõras keeles?

«Miks aga inglise, kui näiteks Eestis baltisaksa kirjakultuuri ühe parima asjatundjana võiks akadeemik Jaan Unduskil lasta ettekannet pidada saksa keeles,» küsis Rein Veidemann teemat tõstes. Talle omasel viisakal moel osutab ta sellele, millele paljud teisedki (tõsi, eravestlustes). Võib-olla polegi ingliskeelsuse nõue konkreetse juhtumi puhul niivõrd osa võitlusest konnatiigiga, vaid risti vastupidine ilming? Võib-olla on see hoopis püüd luua osale kandidaatidele eeliseid, kunstlikult ja väiklaselt? Mina ei tea vastust, aga pärast kaalumist leidsin, et oleks vale jätta need küsimused teiega jagamata.

Minu soovitus meediamajadele on, et saadetaks kindlasti oma ajakirjanikud kuulama/vaatama neid nelja venia legendi loengut. Vaadake, kas rahvusvahelised eksperdid on üldse neid loenguid kohapeal kuulamas. Rääkige nendega.

Rein Veidemann kirjutas: rahvusvaheliste «hindajate tarvis tuleks loengute ingliskeelsed alustekstid laiali jagada, kuid venia legendi ise tuleks lubada esitada ilusas, puhtas ja selges eesti keeles». Ülikool asus küll kõrgel tasemel ja jõuliselt oma valitud teed kaitsma, ent vaevalt me osataks, kui asjaosalised ümber mõtleks – aega ju on.

Seotud lood
21.09.2017 23.09.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto