Sisukord
Juhtkiri
Postimees
23.09.2017
Eesti Ülikool ja emakeel (1) EKRE kardab õiguskomisjonis kambakat (55) Eesti Energia siseneb Soome ja Rootsi turule Kaagvere erikooli juht lahkub tuleval nädalal ametist Kohus mõistis oma naise süüdanud süürlase pikaks ajaks vangi Välismaa Aina enam Saksa geisid valib paremäärmuslasi «Luku taga» hullunud Makedoonia üritab saada Euroopaks Impulsiivne Angie (1) Saksamaa alustas lõpuspurti Arvamus Peeter Langovitsi tagasivaade: lõpetamata logiraamat Postimees 1935. aastal: viljakoristamise talgute verine lõpp Fotod: Panmunjom – sürreaalselt reaalne maailm (4) Juhtkiri: austagem fakti, hoidkem mõttevabadust Ülikool ja emakeel (1) Impulsiivne Angie (1) Kelly, sul on aega! Elagu trupp! Siim Kallas: ise majandamine või tasuta vaesus? Milline oleks tänane IME? (48) Mart Kivastiku veste: metsavennad, me võidame niikuinii! (18) EKI keelekool: kas hundil ja heal lapsel ikkagi mitu nime? Kultuur Filmiarvustus «Victoria ja Abdul»: kas vanad naised tõesti armuvad? Aja auk. Kummaline lugu lendavate taldrikuteta Elagu trupp! Nädala plaat. Võimeid veel enamaks Siim Kallas: ise majandamine või tasuta vaesus? Milline oleks tänane IME? (48) Sport Kelly, sul on aega! Kanter innustab lapsi, sära silmis ja katsetab peagi uut ametit Põhja-Koreas käinud Bramanis: olümpiaboikott on tõenäoline Killing sihib vähemalt poolfinaali Tarbija Millist telefoni valida esimese klassi õpilasele? (3) AK Andres Adamson: mis juhtus tegelikult Harju Pangaga? (3) Juurikas. Viimane veerg Usk ja sõjakus seestpoolt (2) Varastega mestis ( : ) Ene Mihkelsoni raske pärand (1) Püüd ületada unustus ning tunnistada minevikku Peeter Langovitsi tagasivaade: lõpetamata logiraamat Paul Tammert: tulemas on rasked ajad, kus senised elukorralduse alused võivad hakata vankuma (7) Fotod: Panmunjom – sürreaalselt reaalne maailm (4) Aja auk. Kummaline lugu lendavate taldrikuteta Nädala plaat. Võimeid veel enamaks Arter Horoskoop Uus Waksal vanas vaksalis Kuhu minna Diplomaat ja teadur Kalev Stoicescu: sõjaohust räägitakse meil liiga palju (4) Filmiarvustus «Victoria ja Abdul»: kas vanad naised tõesti armuvad? Rattaässad sirutavad presidendile poris abikäe Juutide uusaastapüha Tallinnas (2) Zapadi vaiksed värvilised külad Olümpiarajatis: Cresta kelgurada, kõige amatöörlikum olümpiaareen Õunakooki. Aga vanamoodi Ülikonnarevolutsioon: unusta vana pintsak ja avasta uus! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: austagem fakti, hoidkem mõttevabadust

2 min lugemist
peegel FOTO: Hans Schwarz,

Eesti ajakirjandus on surve all. Enne asja juurde asumist olgu öeldud, et põhjust pole paanikaks ja kunstnike/kirjanike/näitlejate demonstratiivseks suude kinni kleepimiseks või lausa õmblemiseks, küll aga rahulikuks, ausaks ja avalikuks arutlemiseks.

Olgu ka öeldud, et nii Freedom House’i kui organisatsiooni Piirideta Reporterid pressivabaduse raportite järgi on Eesti maailma tipus. Milles siis asi?

Mida polariseerivamad, mida enam vastuoludest kantud ja neid õhutavad on ühiskonnas arutelu all olevad teemad, seda sagedamini kuuleme üleüldistavaid etteheiteid ajakirjandusele või laiemalt meediale. Seejuures tasub mõelda, mille jaoks meil ühiskonnana vaba ajakirjandust tarvis on. Seepärast kritiseerigem ajakirjanikke ja ajakirjandust, aga seda patsiendi ellujäämisest huvitatud arsti hoolsuse, armastuse ja täpsusega, mitte kõike tapva tuumapommiga.

Vandenõuteooriate vallast hiilivad keskpõranda poole süüdistused, kuidas peavoolumeedia varjab lihtsate inimeste eest tõde, on poliitkorrektsusest suukorvistatud ja tegevat lausa ajupesu. Teiselt poolt aga ründabki hiiliv poliitkorrektsus väites, et ühte või teist teemat peaks käsitlema ainult mingil kindlal viisil ja sõnadega – või muidu vallutavat meid kõiki sulaselge kurjus ja mis kõik veel. Mõlemad eksivad, vähemasti Eesti kontekstis rängalt.

Oluline on, et saaksime kodanikena võimalikult adekvaatselt teada tõsiasjadest. Ajakirjanduslik valik – millist teemat esile tõsta, millist mitte – toetub uudisväärtusele. Kuigi on olemas mitmesuguseid uudisväärtuste õpiku-loetelusid, on nende olemuslik alus ikkagi kogemus, mis ja kuidas inimesi üldiselt huvitab rohkem, mis vähem. Need nimekirjad pole seega midagi välistavad ja laias laastus on mistahes teema ajakirjandusse teretulnud, kui see inimesi huvitab.

Ajakirjaniku ülesanne on vahendada uudisloos tõsiasju. Oma arvamust võib ta väljendada arvamuslugudes, nii nagu iga teinegi kodanik. Uudise ja uudist vahendava ajakirjaniku isikliku arvamuse lahus hoidmine võib ju vahel olla inimlikult keeruline, ent ajakirjanik peab alati püüdma seda teha. Isegi kui ta inimesena tahab hirmsasti maailma ja ühiskonda (oma näo järgi) paremaks muuta on ta ülesanne ikkagi püüda hoida lahus kaks ülesannet: tegelikkuse peegeldamine ja arvamus selle kohta.

Ajakirjanduse olemust mõtestades ja konkreetsete ajakirjanike tööd täpselt kritiseerides võime saada parema ajakirjanduse. Üleüldistavalt sõimates, halvustades, kahtlustades ja kasvõi lahmivalt erakondlikke silte kleepides riskime aga ühiskondliku sumbumisega.

Eriti kehtib see arvamuskülgede kohta, kus peavadki saama sõna eri arvamustel olevad Eesti inimesed. Mitte nii, et iga sõnasaaja justkui paitaks igaühte meist.

Seotud lood
    22.09.2017 25.09.2017
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto