Suur osa Rail Balticust jääb ilmselt tarastamata

4 min lugemist
Jaanus Remm FOTO: Nils Niitra

Detsembriks valmiva uuringu tulemusel jääb ligikaudu kolmandik tulevasest Rail Balticu trassist Eestis nähtavasti taradeta, loomade rongi teelt eemale peletamiseks tulevad kasutusele tehnoloogiad, mida on Euroopaski vähe proovitud.

Tellijale Tellijale

Bioloogiadoktor Jaanus Remm idufirmast Rewild ütleb, et tõenäoliselt jäävad tarata just inimasustusest eemal asuvad osad, olgu need siis sood või metsad. Vahetult enne rongi saabumist hakkavad tööle raudtee kõrvale paigutatud ja loomadele ohusignaale andvad häälpeletid, mis peaks elajad raudteelt ära ajama või neid sellest eemal hoidma.

Remm ei tee saladust, et projekti käigus tuleb üle saada nii mõnestki probleemist, näiteks ei ole karul looduslikke vaenlasi ja sestap tekib küsimus, millise häälhoiatusega vältida karu raudteele sattumist. Põtrade, kitsede ja isegi huntidega on lihtsam. Kuni mägrasuuruste loomadega – mäger, rebane, kährikkoer ja jänes – ei teki üldse probleeme, sest tarad on kavandatud säärased, et need loomad pääsevad kõikjal vabalt üle raudtee.

23.09.2017 26.09.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto