Sisukord
Kultuur
Postimees
27.09.2017
Eesti Tagakülg Savisaare ja Sõõrumaa valimisliit välistab Savisaare linnapeakandidatuuri (10) Tamsalu lemmikloomi ohustab mürgitaja Majandus Nafta hind on tõusuteel (1) Savisaare paralleelriigi tugisammas jagab kontrollimatult laiali maksumaksja raha (16) Välismaa Hiina suretab üheöösuhete traditsiooni Poliitiline ärevus halvas Leedu valitsuse Miks määras Putin ametisse soomeugrilaste eriesindaja? (3) Julge samm ärritab nii naabreid kui liitlasi Iraagi kurdid ütlesid eraldumisele jah Arvamus Kristi Malmberg: paremliberaali raske valik (20) Väino Rajangu: Reidi tee projekti vastased, miks te hirmutate inimesi? (5) Robert Kitt: reguleerimistuhin ja võltsturvalisus (6) Juhtkiri: «linnapank», mida valija ei kontrolli (5) Postimees 1932. aastal: vanemad jätsid maha oma 7 last! Mari Saat: üles, Narayama mäele! Lugu minu noorest haigest sõbrast (3) Kultuur NSVLi iluideaalide kehastused Kultuuri lühid Sport Eesti naistriatleet pääseb Ironmanile Kelly Sildaru ja Eesti olümpiaunistus purunes (9) Kelly Sildaru teekond Eesti rahva südamesse Blogi: PSG, Manchester United ja Basel nautisid hiilgavat õhtut Tartu Valla ja maanteeameti vägikaikavedu ähvardab muuta armastatud supluskoha mudaseks mülkaks (1) Tähtvere uue rulapargi asfalt laguneb Ülikooli raamatukogu remont käib samal ajal keldrist katuseni Raeplatsile kerkivad jõuluajaks kasvuhooned Ülipika jooksuretke ajal kogutud annetused lähevad käiku Küsimus kandideerijatele: mida ette võtta, et lõppeks nurin aeglase ja ebatõhusa bussiliikluse üle? (1) Küsimus kandideerijatele: kas lasteaia kohatasu peab käima samas taktis alampalga tõusuga, nagu on praegu? Aleksandr Kirpu imestab, et temast sai õpetaja Sirle Persidski näeb koolis ehedat rõõmu Peeter Jõeloo aitab lapsi igas õppeaines Ämblikuteadlane tegutseb selle nimel, et niidud saaks taas rohelust täis Meelelahutus Koomiks Sudoku

NSVLi iluideaalide kehastused

3 min lugemist
Boris Mäemets. Foto näituselt «Kaadris ja kaadri taga. Boris Mäemetsa moefoto» FOTO: Boris Mäemets

ETDMis on avatud võluvalt kujundatud, pea elusuuruste valguskastidega fotoplakatite näitus nõukogudeaegsest iluarusaamadest, taustaks mängimas vaikne džäss. Tänapäeva üleretušeeritud, väetoidetud elustiiliajakirjandusega harjunud silmale pakub väljapanek närvikõdi oma füüsilise tegelikkuse teistsugususega.

See maailm on võõrik, kuigi nõukogude aja modernistlik visuaalne maailm on mõnda aega imeliku kitši pähe trendikas olnud. 1960ndate lõpu moe jätkuvat lumma on vahel põlatud kui nostalgiat, mis on omane rumalatele, kes ei mõista ajastu poliitilist piiratust. Ent moefoto puhul ongi printsiip teatav võõrastav ajuvabadus ehk võimatu situatsiooni kujutamine, millega antakse mõista, et inimene saab asjade abil võimatu teostada.

Täna Boris Mäemetsa kaadritaguseid ja -esiseid pilte vaadates torkab teravalt silma arhitektuursete, tekstiilsete ja kosmeetiliste materjalide maailm. Kas need naised ja mehed kehastavadki ajastu iluideaale, mis püstitati mitmekümnetuhandeliste tiraažidega raamatutes, nagu «Liikumine – naise tervise ja ilu pant» (Helena Voljačkova, e.k. 1967) või «Sada minutit ilu heaks» (Sofia Wedrowska, e.k. 1978)?

Meesmannekeenid valmistumas moedemonstratsiooniks. Kevad 1968. Foto näituselt «Kaadris ja kaadri taga. Boris Mäemetsa moefoto» FOTO: Boris Mäemets

Neis raamatutes vaatab vastu vitamiinivaene aeg, kus niisutavate kreemide üleliidulisel puudumisel soovitatakse hoopis igasugu värske õhu vanne ja võimlemist hea rühi ja lõputa nooruse nimel.

Nende modellide juuksed ja nahk on teisest materjalist kui tänapäevastel noortel. Meigitootedki on tänapäeval nahasõbralikumad, rääkimata kangastest. Ning vaevalt ükski kaalulangetamisdieet tänapäeval sarvesaia soovitaks. Sellise erinevuse märkamine fotodel tekitab küll ajaloo ees teatavat kõhedust, aga loob ka selgema arusaama, mida võis nõukogudeaegne kaupade defitsiit endast iga päev kujutada.

Helena Voljačkova küsib oma 1963. aastal kirjutatud raamatus: «Kes meist ei ole käristanud varrukaõmblusi, kui pühime tolmu või küünitame raamatut võtma kõrgelt riiulilt?» – Kes hakkab tänapäeval koristama, kärisevad riided seljas? Aga Mäemetsa fotodel kujutatud moerõivad on valdavalt sünteetilistest materjalidest, lähevad kergelt kortsu ja meenutavad veidi Zara ja H&Mi soodusmüügi kuhjades olevaid kehvemaid, hapramaid tekstiile, mis ilmselt tõepoolest lihtsalt hargnema läksid.

1960ndate–70ndate kuulsates prantsuse filmides Anna Karina ja Jean Sebergiga on sünteetika osakaal umbes sama, nii et ei saa öelda, et Nõukogude Liit selle poolest kuidagi eriline olnuks. Selle sünteetika keskel on iluideaaliks loomulikkus ja puhtus, mida näib raske saavutada ajal, mil autod on õlised, teed tolmused ja hügieenitarbed keemilised.

Samamoodi nagu prantsuse romantiliste komöödiafilmide režissöörid Godard või Truffaut, on Mäemets ilu otsides oma modellidega tihti teinud väljasõite loodusesse või pildistanud võimalikult uutes arhitektuursetes keskkondades, mille järgi tänapäeval seda ajastut tunnemegi.

Faime Jürno, Nõukogude Eesti tuntuim modell. Suvi 1967. Foto näituselt «Kaadris ja kaadri taga. Boris Mäemetsa moefoto» FOTO: Boris Mäemets

Ülikonnas mees suvistes kõrkjates, kitsas suvekleidis naine rehielamu kõrge lävega uksel, kaks paksult riides armastajat üksi avaliku välibasseini ääres, naised sõjaväevorme meenutavates kostüümides – kuigi tänapäevase moefoto kujundid on mõneti sarnased, polegi Mäemetsa fotode maailma unistustesse end nii lihtne asetada ja seda ilmselt just tehnilise ümbruse muutumise pärast.

Kokkuvõttes kutsub näitusel esitletud maailm oleviku ja tuleviku suhtes esile mõnusat nõutust.

Nüüdki peetakse au sees loomulikkust, aga väljendusvahendid ja -viis on kõvasti muutunud ning näitus aitab erinevusi tänapäevase ja 1970ndate maailma vahel mõõta. Fotograafi asemel poseeritakse praegu telefonile ja kujutatakse, kuidas Mina käib pärast trenni saunas ja määrib end kookosõliga, matkab loodusreostuse keskel, kannab sõjaväemustri imitatsiooni, läheb peole vastassoo dragʼis ja ärkab väeka smuutiga pohmelli trotsides – igal asjal on äratuntav kaubamärk küljes.

Siingi paistab silma suur erinevus, sest Mäemetsa fotodel, mis tehtud pigem inspiratsiooniks ja eeskujuks, mida naised kodus ise järele võisid teha, polnud tänaseks nii tavalist eneseküllust: tema maailm jätkub kõrgmoefotodel, kus rõhutakse moekunstiteoste autonoomset väärtust, mis kohati varjutab isegi modelli.

Kauaaegne EKA õppejõud, moeosakonna emeriitdotsent Jüri Siim. Suvi 1974. Foto näituselt «Kaadris ja kaadri taga. Boris Mäemetsa moefoto» FOTO: Boris Mäemets

Niisiis, hoolimata teoreetilise ja ajaloolise korpuse puudumisest või just tänu sellele pakub Anne Vetiku kureeritud lennukas moefotonäitus uut lähenemisvõimalust küsimustele inimese sõltuvusest materiaalsest tegelikkusest ja tekitab vastupandamatu isu lugeda sarnast keskkonda kirjeldavat 20. sajandi keskpaiga kirjandust, olgu siis Georges Pereci «Asju» (1965) või Aino Perviku «Kaetud laudu» (1978), et veidigi paremini hoomata nende kõnekate muutuste tähendust.

Filminäitleja Mare Garšnek Siluetile poseerimas. Kevad 1970. Foto näituselt «Kaadris ja kaadri taga. Boris Mäemetsa moefoto» FOTO: Boris Mäemets
Kontaktleht, millel näeb Mäemetsa tööprotsessi, modell näitleja Mare Garšnek FOTO: Boris Mäemets

Arvustus

  • Moefotograaf Boris Mäemetsa näitus, kus on kujutatud nõukogudeaegsete iluideaalide kehastusi.
  • Kuraator Anne Vetik
  • Eesti Tarbekunsti ja Disaini Muuseumis 
  • Avatud 22. oktoobri 
Seotud lood
26.09.2017 28.09.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto