Kultuuri lühid

Luna Lee (Rea Lest) novellis «Vari» Foto: Kaader filmist

NUMBER

5500 vaatajat kogus avanädalavahetusel läinud neljapäeval esilinastunud Andres ja Katrin Maimiku tragikoomiline mängufilm «Minu näoga onu». 

Ilmus raamat Lydia Koidulast

Kirjastus Tänapäev andis välja Malle Salupere raamatu «Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel». Kaks viimast suuremat Koidula-käsitlust ilmusid üle 20 aasta eest (Madli Puhveli 1995. aastal ilmunud «Symbol of Dawn» tõlge «Lydia Koidula. Elu ja aeg» ilmus 2016). Salupere mahukat monograafiat eristab neist hulgaliselt uusi ja autori avastatud fakte, ka on autor Peterburi ja muudes arhiivides tuvastanud Koidula senitundmata töid, sh luuletusi, mis on ilmunud ajalehes ja mida Koidula luuletuste teadusliku väljaande koostajad ei ole üles leidnud. Raamat on kirglik ja publitsistlik, tihti toob autor sisse poleemilisi viiteid kaasaega ning kirjeldab laiemalt ka ajastut, milles meie kuulus poetess elas.

Eesti film võistleb PÖFFil peaauhinna pärast

Pimedate Ööde filmifestivali põhivõistluskavas leiab Sulev Keeduse filmi «Mehetapja / Süütu / Vari». Viimati pääses Eesti film põhivõistluskavva kolm aastat tagasi, kui seal linastus «Risttuules». Keeduse uus film koosneb kolmest eri ajas kulgevast novellist, mille ühendavaks lüliks on näitleja Rea Lest (pildil), kes mängib kõiki kolme peategelast. Filmi on tootnud stuudio F-Seitse, kaastootja Leedu stuudio ERA Film.

PÖFF on seni välja kuulutanud kaheksa põhivõistlusprogrammi filmi, mille seas on juba üks Eestiga seotud linateos, soomlase AJ Annila «Igitee». Selle Soome riigi 100. sünnipäevaks valminud ja Virumaal üles võetud ajaloolise draama kaastootja on Taska Film.

Maailma võimsam bariton Eestis

Estonia kontserdisaalis esineb kolmapäeval Ameerika Ühendriikide bariton Thomas Hampson, keda peetakse üheks maailma võimsamaks ooperilauljaks ning kelle bariton on «nii rikkalik, et sellega võiks sulatada kogu maailma».

Koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Neeme Järvi dirigeerimisel tuleb ettekandele Gustav Mahleri enda tekstidele loodud vokaaltsükkel «Rändselli laulud». 

Eero Epner kirjutas olulise raamatu

Kunstiajaloolane ja NO99 dramaturg Eero Epner on teinud ära suure töö, koostanud Konrad Mäe eluloo. «Raamatu väljaandja Enn Kunilaga oleme jõudnud arusaamisele, et kõige olulisem on, et Konrad Mäe fenomen jõuaks võimalikult paljude inimesteni,» ütles Epner. Elulooline raamat «Konrad Mägi» antakse välja paralleelselt eesti, inglise ja itaalia keeles, tähistamaks Mäe suure isikunäituse toimumist Roomas Galleria Nazionale d’Arte Modernas. Teos on suunatud laiemale lugejaskonnale ning peale Mäe elu ja loomingu tutvustab see ka 20. sajandi alguse Eesti kultuurielu. Eraldi vaadeldakse Konrad Mäe loomingu saatust viimase saja aasta jooksul, mil seda on püütud nii ära keelata kui ka kanoniseerida.

Pedajas lavastas Soomes

Kuopio Linnateatris esietendus 9. septembril muusikal «Viiuldaja katusel», mille autorid on Joseph Stein, Jerry Bock ja Sheldon Harnick. Ent Helsingist 400 kilomeetrit põhjas Kuopios tõi maailmakuulsa loo lavale Eesti Draamateatri peanäitejuht Priit Pedajas.

Priit Pedajasele on see juba teine lavastus Kuopio Linnateatris. Eelmise aasta jaanuaris esietendus seal Pedajase tõlgendus Sofi Oksaneni menuromaanist «Kui tuvid kadusid». Nii «Viiuldaja katusel» kui ka «Kui tuvid kadusid» kunstnik on Liina Unt.

Liina Unt tegi Kuopio teatris tööd juba kolmandat korda: 2011. aastal oli ta Ingomar Vihmari lavastuse «Koobas», mis põhineb Martin Alguse näidendil, kunstnik.