Sisukord
Tartu Postimees
Tänane leht
27.09.2017
Eesti Tagakülg Savisaare ja Sõõrumaa valimisliit välistab Savisaare linnapeakandidatuuri (10) Tamsalu lemmikloomi ohustab mürgitaja Majandus Nafta hind on tõusuteel (1) Savisaare paralleelriigi tugisammas jagab kontrollimatult laiali maksumaksja raha (16) Välismaa Hiina suretab üheöösuhete traditsiooni Poliitiline ärevus halvas Leedu valitsuse Miks määras Putin ametisse soomeugrilaste eriesindaja? (3) Julge samm ärritab nii naabreid kui liitlasi Iraagi kurdid ütlesid eraldumisele jah Arvamus Kristi Malmberg: paremliberaali raske valik (20) Väino Rajangu: Reidi tee projekti vastased, miks te hirmutate inimesi? (5) Robert Kitt: reguleerimistuhin ja võltsturvalisus (6) Juhtkiri: «linnapank», mida valija ei kontrolli (5) Postimees 1932. aastal: vanemad jätsid maha oma 7 last! Mari Saat: üles, Narayama mäele! Lugu minu noorest haigest sõbrast (3) Kultuur NSVLi iluideaalide kehastused Kultuuri lühid Sport Eesti naistriatleet pääseb Ironmanile Kelly Sildaru ja Eesti olümpiaunistus purunes (9) Kelly Sildaru teekond Eesti rahva südamesse Blogi: PSG, Manchester United ja Basel nautisid hiilgavat õhtut Tartu Tähtvere uue rulapargi asfalt laguneb Ülikooli raamatukogu remont käib samal ajal keldrist katuseni Raeplatsile kerkivad jõuluajaks kasvuhooned Ülipika jooksuretke ajal kogutud annetused lähevad käiku Küsimus kandideerijatele: mida ette võtta, et lõppeks nurin aeglase ja ebatõhusa bussiliikluse üle? (1) Küsimus kandideerijatele: kas lasteaia kohatasu peab käima samas taktis alampalga tõusuga, nagu on praegu? Aleksandr Kirpu imestab, et temast sai õpetaja Sirle Persidski näeb koolis ehedat rõõmu Peeter Jõeloo aitab lapsi igas õppeaines Ämblikuteadlane tegutseb selle nimel, et niidud saaks taas rohelust täis Teenekas kunstiajaloolane laseb heita pilke Tartu hiilgeaega Meelelahutus Koomiks Sudoku

Teenekas kunstiajaloolane laseb heita pilke Tartu hiilgeaega

2 min lugemist
14. septembril 1947 Tartus sündinud Kaur Alttoa istus oma 70. sünnipäeva tähistanud raamatuesitlusel ülikooli muuseumi valges saalis esireas. FOTO: Margus Ansu

Aasta tagasi oli Tartu Postimehel vaja kirjutada uudis, mille üks põhiteemasid oli keskaegne Tartu linnamüür, õigemini selle praeguseni säilinud jupid. Nende kohal tegi fotograaf drooniga video. Kuid enne oli tarvis teada, kuidas paiknes iidne kaitsemüür praeguse tänavapildi suhtes. Parimaks allikaks osutusid Kaur Alttoa artiklid. Äsja ilmusid need uuesti tema artiklikogumikus

Raamatusse «Tartu: piiskopi- ja hansalinnast Emajõe Ateenaks. Kirjutisi Tartu vanemast ehitusloost» on Urmas Tõnisson Ilmamaa kirjastuses toimetanud Kaur Alttoa artikleid, millest mõned viivad aega, kui Toomemägi ei olnud veel õieti mägi.

Toomemäe sünd

Osutub, et Toomemäe põhjaosa polnudki iseseisev kõrgendik,» kirjutab Alttoa (lk 30). «Siin oli hoopis Emajõe ürgoruga külgneva lavamaa osa, mis ulatus neemikuna orulammile. Seega polnud siin mäge, vaid hoopis neemik, mis keskajal eraldati vallikraaviga.»

Linna toonasest hiilgusest on nüüdseks alles ainult toomkiriku varemed, osa keskaegsest Jaani kirikust ning mõned linnamüüri lõigud, kirjutab Kaur Alttoa.

Tõeliseks mäeks või künkaks muudeti Toome põhjaosa Alttoa sõnul alles 17. sajandi viimasel kolmandikul, kui Rootsi kindlustuste ehitajad rajasid siia bastionid ja kaevasid sügava vallikraavi. «Sajand hiljem ühendasid Vene ametivennad kolm kõrgendikku üheks tervikuks. Tänane Toomemägi oli sündinud,» lisas ta.

Alttoa peab Tartu hiilgeajaks keskaega, kui Toomel resideeris piiskop ja Emajõe kaldal paiknes tegus hansalinn. Artiklikogumiku esitlemisel suve viimasel päeval Toomel ülikooli muuseumi valges saalis, kuhu oli kogunenud tema õpilasi ja kolleege, rääkis teenekas kunstiajaloolane, et paraku on keskaegne Tartu uurijale kõva või isegi lootusetu pähkel. Sellest kirjutab ta ka raamatu sissejuhatuses.

«Linna toonasest hiilgusest on tänaseks alles ainult toomkiriku varemed, osa keskaegsest Jaani kirikust ning mõned linnamüüri lõigud. Nii mõnigi kord aitavad uurijat vähemalt kirjalikud allikad, kuid Tartu puhul on neist vähe abi: kaasaegsest ürikulisest materjalist on säilinud üksnes riismed,» kirjutab ta (lk 7).

Nukrast olukorrast hoolimata on hea tahtmise korral siiski võimalik üht-teist möödaniku kohta teada saada, ning mõningaid selliseid teemasid kajastab äsja ilmunud kogumik. Lugemist toetavad raamatus avaldatud ligi 80 joonist ja fotot.

Autor tunnistab, et ta pole kunagi kavatsenud kirjutada monograafiat Tartu keskaegsest arhitektuurist või uusaegsetest kindlustustest. 

Kui kirjastus Ilmamaa tegi talle ettepaneku avaldada Tartu-teemalised kirjutised raamatuna, tegi ta väikese revisjoni.

Omalaadne mosaiik

«Üllatusena selgus, et kõik need kirjutised kokku moodustavad omalaadse mosaiigi, mis hakkab kujundama tervikpilti,» märgib ta (lk 10). «Muidugi on siin suured lüngad, aga selliseid katmata või lahendamata teemasid leidub lõpmatult. Tartu varasema ehitusloo süstemaatiliste käsitluste koostamine jääb paratamatult juba tulevastele uurijatele.»

Kaur Alttoa 70. sünnipäeva puhul tulid tema artiklikogumiku «Tartu: piiskopi- ja hansalinnast Emajõe Ateenaks» kõrval esitlusele Eesti kunstiakadeemia kogumik «Järelevastamine. Kaur Alttoale» ja Tartu ülikooli Baltic Journal of Art History värske number, mille kirjutised on samuti seotud teeneka tartlasest kunstiajaloolasega.

FOTO: Kuvatõmmis

RAAMAT

Kaur Alttoa,

«Tartu: piiskopi- ja hansalinnast Emajõe Ateenaks». 

Sarjast «Ilmatargad». 

Kirjastanud Ilmamaa, 

2017, 375 lk.

Seotud lood
26.09.2017 28.09.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto