Kuulujuttude aluseks on keskkonnaametist Vara valda saadetud eelnõu Koosa paisjärve veetaseme alandamise kohta. Et aga dokumendi algusesse on märgitud «korraldus» ning seal on öeldud, et maanteeamet soovib veetaset alandama hakata 30. septembril, kardavadki kohalikud elanikud, et nende paisjärv lastakse juba üsna pea allavett. Algatatud on ka allkirjade kogumine paisjärve kaitseks.
Pole vee-ettevõte
Keskkonnaameti lõuna regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti Helen Manguse kinnitusel sel laupäeval keegi siiski järve kallale ei lähe ning tegu on ikkagi eelnõu, mitte korraldusega. Eelnõu kaaskirjas antakse teada, et kohaliku omavalitsuse seisukohta ses küsimuses oodatakse 12. oktoobriks.
«Eelnõu koostas keskkonnaamet selleks, et anda teada maanteeameti plaanidest. See, kas eelnõu sellisel kujul formuleerub lõpuks ka veetaseme langetamise loaks või mitte, sõltub kohalikust omavalitsusest,» rõhutas Manguse.
Milles on siis aga probleem ning miks soovib maanteeamet selles kohas vähemalt sajandi asunud vana veskipaisjärve alla lasta?
Küsimus ei olegi mitte niivõrd järves, kuivõrd veetaset hoidvas regulaatoris: selle haldaja maanteeamet soovib seadisest loobuda.
Nimelt nõuab veekogude paisutamine vee erikasutusluba, välja arvatud juhul, kui paisutatud veetase jääb alla meetri. Kuna maanteeamet erikasutusluba taotleda ei soovi, otsustati minna seda teed, et langetada veetase alla meetri. 4. septembril esitatigi keskkonnaametile teatis paisjärve veetaseme alandamise kohta.
Eks see on maanteeameti vastukäik, pakkus Väino Kivirüüt maanteeameti veetaseme alandamise teatise põhjenduseks.
«Kuna maanteeamet ei ole vee-ettevõte ja teeliikluse tagamisel pole seost paisutamisega, siis ei soovi me teerajatisele vee erikasutusluba taotleda,» põhjendas maanteeameti teemaaosakonna juhtivhaldur Annika Birk.