Sisukord
Juhtkiri
Postimees

Juhtkiri: «linnapank», mida valija ei kontrolli

2 min lugemist
Tallinna vanalinn. FOTO: SCANPIX

Neli sõna vastuseks küsimusele, kust te raha saite: «Laenu väljastame omakapitali arvelt.» Sisuliselt siis Tallinna maksumaksjate arvelt. Kuna maksumaksjate miljonid on liigutatud tulundusühistusse, mille üldkoosolekul on igal liikmel sõltumata tema sissemakse suurusest üks hääl, pole ka järgmisel linnavalitsusel avaraid võimalusi midagi muuta.

Põhimõtteliselt on maksumaksjate raha eest loodud ettevõtmine, mis annab sedasama maksumaksjate raha laenudeks välja, kontroll selle tegevuse üle on keskerakondlaste käes ja jääb nende kätte sõltumata sellest, milline saab olema järgmise linnavolikogu koosseis. «Olulistes küsimustes panga edasise tegevuse suhtes teeb otsuse Ühistupanga liikmete üldkoosolek, mitte Tallinna linn,» teatab linnapea kohusetäitja Taavi Aas.

Lipod, mupod ja muud munitsipaalimed on sellega võrreldes kui läbipaistvuse etalon, mida vähemalt teoreetiliselt on võimalik järgmisel linnavolikogul ja muudel asjasse puutuvatel asutustel kontrollida. Tulundusühistus pole linnal aga vaatamata sellele, et absoluutne enamik omakapitalist on tulnud Tallinna maksumaksjate arvelt, mingeid erilisi kontrolliõigusi võrreldes ükskõik millise teise liikmega.

Asutajate nimekirjas on pikk rida tuntud keskerakondlasi, kes said Eesti Ühistupanga nime kandva tulundusühistu liikmeks 350 euro suuruse sissemakse eest, ja igaühel neist on üldkoosolekul üks hääl. Tallinna linn on ainuüksi asutaja sissemaksena tasunud 4 999 990 eurot maksumaksja raha, aga üldkoosolekul on linnal selle eest samuti üks hääl.

Pole suuremat vahet, milliste sõnadega on selle ühistupangaks pürgiva asutuse loomist õigustatud ja põhjendatud ning millise võimuhoovana täpselt planeeris seda Edgar Savisaar. Aastaid kestnud kulukad ettevalmistused on nüüd päädinud äärmuslikult piinliku ja kahetsusväärse olukorraga.

Pangandusturul viie miljoni euroga kahtlemata mingeid muudatusi esile kutsuda ei suudeta. Eestis pole ka puudust neist, kes on valmis kinnisvara tagatisel laene andma. Mingit sisulist vajadust selleks maksumaksja raha kulutada pole. Panga asutamise ambitsioonile kulunud miljonid tulnuks kulutada lasteaedadele, teedele ja muule sellisele, mis on sisuliselt avaliku võimu ülesanded.

Kindlasti on selle tulundusühistu loomine olnud tore ettevõtmine neile inimestele, kes on sealt saanud palka või osutanud asutamise käigus sellele mingeid teenuseid, midagi müünud. Oletame nüüd, et see tulundusühistu hakkab mingi ime läbi tulevikus teenima kasumit. Kas linn saab sellest midagi? Põhikirja järgi jaotatakse dividendideks kolmandik kasumist. Kolmandik läheb aga liikmetele mõeldud teenuste arendamiseks ja/või hinnasoodustusteks – see võib olla 350-eurose pileti ostnud erakondlastele isiklikult ju samuti täitsa tore.

Seotud lood
26.09.2017 28.09.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto