Sisukord
Arvamus
Postimees
30.09.2017
Eesti Õiguskomisjon võttis luubi alla pedofiilid (2) Piiga oma parimais aastais 16 tähtsat Eesti-visiiti Telia katsetab Tallinki laevades 5G-võrku Süüdistuse järgi võtsid Tallinna Sadama juhid neli miljonit eurot altkäemaksu Jala saabunud Macroni saatis üksik pasunahääl Välismaa 16 tähtsat Eesti-visiiti Antonio Tajani: Euroopal on vaja rohkem liidreid (13) Arvamus Margus Mihkels: lolluse võidukäik (12) Atašeest portfellita ministriks Postimees 1999. aastal: küsitlus Auf Wiedersehen, Ancelotti! Ühistupanga juhi kahvel EKI keelekool: kas tegutseda valsitaktis või marsitaktis? Tarmo Soomere: puhtast matemaatikast vinge tooteni on vaid kuus kukesammu (1) Angelal aega on Juhtkiri: lubadus on võimalus Joonas Hellerma: sõnumid tuules (30) Jelena Skulskaja veste: rumal kardab karikatuuri, tark lipitsemist Kultuur EKI keelekool: kas tegutseda valsitaktis või marsitaktis? Jelena Skulskaja veste: rumal kardab karikatuuri, tark lipitsemist Sport Agüero lõbureis lõppes õnnetult Mart Soidro: EPA võimlast. Nostalgiaga MM-sari teeb Tallinnas ajalugu Vormelimaailma unustatud ringrajad (1) Tarbija Telia katsetab Tallinki laevades 5G-võrku Uus iPhone maksab Eestis sadu eurosid enam kui USAs Pealinna odavaimat ostukorvi ei pakugi LiPo (1) AK Eesti kultuurilugu läbi spordi Tulekivist, koera pabulatest ja teistest toredatest leidudest Võimatu avastus autoparklast Vikerkaar loeb. Poolelutöö «Ma panen su laulu sisse…» Peeter Espak ja Vladimir Sazonov: ei islamofoobiale (33) Tarmo Soomere: puhtast matemaatikast vinge tooteni on vaid kuus kukesammu (1) Saksa valik: Jamaica kokteil või lõpuks ikka lihtsalt õlu (1) Joonas Hellerma: sõnumid tuules (30) Tõnu Lehtsaar: saatana sigidikud, valguse inglid, eeslid ja mökud ehk sildistamine konfliktis (3) Arter Horoskoop Haiglajuht pani Alpides kannatuse proovile Baltimaad kavandavad juubeli puhul mitmeid ühisüritusi Ka Leedu saab saja-aastaseks! Treeneri lollus viib hoolealuse kliinikusse Kaunas Euroopa kultuuripealinnaks Õnnelike leedulaste restoran Ahto Lobjakas: See, et me oleme luterlased ja oskame noa ja kahvliga süüa, ei tee meist veel eurooplasi (35) Parimad kodupelmeenid tulevad Haapsalust Vaata, mis jalad! Jüri Kolk: nii ei saa olla Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: kas tegutseda valsitaktis või marsitaktis?

2 min lugemist
Geda Paulsen FOTO: Eest Keele Instituut

Loomulikule keelele on iseloomulik, et selles toimub nii plahvatuslikke kui ka pikkamisi levivaid muutusi. Nihke taustajõuna võib teinekord figureerida mõne keelekasutaja juhusliku (ja leidliku) seosega vorm, mis sobitub keele sisemiste mehhanismide ja võimalustega.

Kui me räägime sündmustest-juhtumustest, on üsna suur vahe, kas konstateerime lihtsalt olukorra tegevuse tüübi ja sellest osavõtjad või kirjeldame laiemalt sündmusega seostuvaid asjaolusid. Erinevate olukordadega seotud seikade, aga ka kõneleja enda suhtumise väljendamiseks on võimalik kasutada näiteks määrsõnu. Üks tavalisemaid ja iseloomulikumaid määrsõnade rühmi on viisimäärsõnad, millega saab kuulajale edastada, kuidas mingi tegevus või sündmus toimub. Tüüpilised viisimäärsõnad on üldhinnangulised hästi ja halvasti. Väga palju eesti keele määrsõnu ja ka kaassõnu on tekkinud kõige tavalisema nimisõna käändevormi kinnistumisel omaette, abstraktsema tähendusega sõnaks (kuldnäitena võib mainida sõna kõrv: minu kõrv – ta on sealsamas kõrval – ta istub minu kõrval). Seda juba vanade eestlaste viljeldud võtet kasutades saame ka tänapäeval üsna lihtsalt luua uusi määrsõnu.

Üks küllaltki värske liitsõnaline määrsõnakomplekt on valsitaktis ja marsitaktis. Need päritolult muusika valdkonda kuuluvad sõnad viitavad kaunis vastandlikele tegevusviisidele. Võrdleme paari keelekasutusest väljanopitud näidet: 

Esimesed minutid rattasõitu mööduvad valsitaktis.

Mõnel on raske aru saada, et kodanikuühiskond ei käi ainult seadusetähe ja seadusesilma järgi marsitaktis, vaid et mängu tulevad ka (põhi)seaduse vaim, õiglustunne, hädaohutunne ja laiema elukeskkonna tajumine.

Valsitaktis sooritatud tegevus toimub niisiis kergelt ja muretult, aga marsitaktis, vastupidi, käsu all ja veremaitsega suus (kuigi mõlema lause tegevus seostub põhimõtteliselt liikumisega). Huvitaval kombel viitab valsitaktis sealjuures iseenesest toimuvale tegevusele, marsitaktis aga toob lausesse veel ühe tegelase, ülemusliku käsutava põhjustaja. Rumba-, polka- või sambataktis me aga (esialgu veel) väljaspool tantsupõrandat ei toimeta.

Mis võiks olla selle loo õpetusiva? Ega suurt muud ei olegi, kui et meie kõigi ühine keel annab meile tööriistu loovaks ja isikupäraseks väljenduseks, millega saame elavdada ja virgutada oma sõnumit. Kui mitte muud, siis vähemalt keeleteadlased satuvad uutest seostest vaimustusse. Muidugi tasub mõelda, millises kontekstis keelega mängida – näiteks kirjas maksuametile või tervisekaitseinspektsioonile tasuks ehk jääda tavapärasema ja tuntuma juurde, et mitte asjatut segadust tekitada. Et ametlikus stiilis siis väljendugem pigem marsitaktis.

Seotud lood
29.09.2017 02.10.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto