Sisukord
Arvamus
Tänane leht
02.10.2017
Eesti «Kui minu vanematel läheb hästi, läheb hästi ka mul.» Eesti lühiuudised Narvas seisavad vastamisi need, kes võiksid ka kõrvuti seista Mesikäpp ründas ajujahil olnud jahimeest Rakveres arutatakse keskuse loomist Saaremaal jagatakse ahvatlevaimat pirukat Pärnu linnapea toolile istub Kivimägi või Simson Loobujate ja uute tulijate pealinn Valimisliit tahab Järvamaal haldusreformi jätkata Valimisliidud tüürivad Peipsi kaldal ainuvõimu poole Tallinnas seisavad ees muutused valitsemises (1) Viimsis peibutavad valijaid üle riigi tuntud nimed Majandus Coop Pank: päästame suurpangad maal olemise painest Välismaa Kataloonia näitas ebaseadusliku referendumiga Hispaaniale hambaid (1) Kataloonia referendumi sõjatandriks sai internet (5) Arvamus Ivan Makarov: «Kaarnaküla» lõpp tuleb niikuinii (9) Taavi Minnik: Kremli haldjast ristiema (7) Postimees 1937. aastal: Mussolini ja Hitleri rahukuulutus Mati Hint: tihe rebimine oletamise ja tahtliku valetamise rekorditele (13) Juhtkiri: kuidas tuleks suhtuda Kataloonia referendumisse? (32) Aare Tark: Eesti majandus tormikindlaks (1) Kultuur Evi Arujärv: mulle sobib kultuur, milles on vaikust ja ruumi (1) Sport Alusalu püstitas Eesti rekordi Ferrari valu ja valu Referendum röövis Barcelonalt publiku, kuid mitte võitu Teever ja Tulevik tõid Levadiale lootuse Teadus Kaval uuring näitas, kuidas Vikipeedia salaja teadusartikleid mõjutab Tartu Väsinud suhet filmis mängides tuli kaamera ees olla ka alasti Reiniku kooli õpilased pääsevad viimaks pargist uuele staadionile Tartu ühendjaoskond vajab politseinikke juurde Küsimus kandideerijatele: kas üldse ja kui, siis mis nipiga kavatsete ükskord Tartu tänavad heasse korda saada? Dementse eaka hooldaja vajab ka ise tuge (1) Õpetamine paelub parimaid ka neljakümne tööaasta järel Asfaldiga korvpalliväljak õpilasi mängima ei meelita Viivi-Helbe Peljuhhovska: miks tuleks valida Eestimaa Ühendatud Vasakpartei? (1) Küsimus kandideerijatele: kas linnaraamatukogule tuleb ehitada uus hoone ja mis peaks saama kunstimuuseumist? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Taavi Minnik: Kremli haldjast ristiema

2 min lugemist
Gerhard Schröder FOTO: Internet

Lääne intelligentide – nagu H. G. Wells, George Bernard Shaw ja teised – toetus Nõukogude Liidule põhines omal ajal teadmatusel, mis toimub selle suletud riigi sees. Nende teadmised põhinesid propagandamaterjalide lugemisel ning naiivsel ootusel, et seal võiks lõpuks ometi eksisteerida reaalsuses unistus õiglusest ja võrdsusest.

Mitmed neist, kel läks korda Nõukogude Liitu külastada, nägid siiski midagi sellist, mis kärpis nende eufooriat ja sundis oma vaateid osaliselt üle vaatama. Tänapäeval püsib lääne vasak- ja paremäärmuse toetus Venemaale mitte niivõrd enam teadmatusel, vaid paljuski Ameerika-vastasusel, mis on Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal ja mujal arvestatav sisepoliitiline faktor.

Võtke näiteks Gerhard Schröderi karjäär, mis eestlasele peaks üldjoontes hästi tuntud olema. Vahetult enne Saksamaa üldvalimisi nimetati Angela Merkeli eelkäija liidukantsleri kohal Rosnefti juhatusse. Schröderi taskusse toob see ligemale pool miljonit dollarit aastas, mis on muidugi tore summa, kuid Rosnefti puhul on tegemist ettevõttega, mis Venemaa sissetungi järel Ukrainasse sattus lääne sanktsioonide alla.

Võiks ju arvata, et Schröder on nende pikkade aastatega, mil ta on end Gazpromile ja Rosneftile müünud – seda muidugi mitte sugugi herneste, vaid miljonite dollarite eest – Saksamaal lõplikult diskrediteerinud ja sakslased peaksid selle põhjal tahtma teda üldse oma mälust välja rebida. Aga hoopis vastupidi, Schröder kuulub tänini populaarseimate liidukantslerite hulka ning tema toetus on isegi kasvanud, ületades oluliselt toetuse Sotsiaaldemokraatlikule Parteile, mida ta kunagi juhtis.

Miks nii, tekib loomulikult küsimus, vastus on aga lihtne: Ameerika-vastasuse arvelt. Ühel ajal Gazpromi ja Rosnefti teenimise ning Kremli poliitika õigustamisega (muuhulgas on ta hiljutigi väitnud, et Venemaa näol on tegu igati demokraatliku riigiga) on Schröder aktiivselt esinenud Ameerika-vastaste seisukohtadega. Eriti on Schröder aktiviseerunud just viimase aasta jooksul, kritiseerides Trumpi ja tema administratsiooni tegevust.

Trumpi suhtes kriitiliste seisukohtadega ülesastumist loetakse praegu heaks tooniks ning «in» on oiata, et ameeriklaste president on püstihull. Tõenäoliselt ei ole, kuid mida oodata inimeselt, kes tõusis presidendiks labasevõitu missišõu korraldaja ja lihtsatele ameeriklastele mõeldud telesaadete juhi kohalt, ilma mõhkugi teadmata poliitikast või riigijuhtimisest.

Trumpi suhtutakse Saksamaal halvemini kui Putinisse. Suve lõpul avaldatud Pew Research Centeri uuringud näitasid, et see pole nõnda üksnes Saksamaal, aga ka enamikus Euroopa riikides on Putin paremas kirjas kui Trumpi. Ameerika-vastasus õigustab kui mitte nostalgiat, siis positiivset suhtumist Venemaasse, kellest osa vasakpoolsetest tahaks nüüdki näha liitlast Ameerika mõjuvõimu vastu.

Seotud lood
30.09.2017 03.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto