Sisukord
Eesti
Postimees
30.09.2017
Eesti Õiguskomisjon võttis luubi alla pedofiilid (2) Piiga oma parimais aastais 16 tähtsat Eesti-visiiti Telia katsetab Tallinki laevades 5G-võrku Süüdistuse järgi võtsid Tallinna Sadama juhid neli miljonit eurot altkäemaksu Jala saabunud Macroni saatis üksik pasunahääl Välismaa 16 tähtsat Eesti-visiiti Antonio Tajani: Euroopal on vaja rohkem liidreid (13) Arvamus Margus Mihkels: lolluse võidukäik (12) Atašeest portfellita ministriks Postimees 1999. aastal: küsitlus Auf Wiedersehen, Ancelotti! Ühistupanga juhi kahvel EKI keelekool: kas tegutseda valsitaktis või marsitaktis? Tarmo Soomere: puhtast matemaatikast vinge tooteni on vaid kuus kukesammu (1) Angelal aega on Juhtkiri: lubadus on võimalus Joonas Hellerma: sõnumid tuules (30) Jelena Skulskaja veste: rumal kardab karikatuuri, tark lipitsemist Kultuur EKI keelekool: kas tegutseda valsitaktis või marsitaktis? Jelena Skulskaja veste: rumal kardab karikatuuri, tark lipitsemist Sport Agüero lõbureis lõppes õnnetult Mart Soidro: EPA võimlast. Nostalgiaga MM-sari teeb Tallinnas ajalugu Vormelimaailma unustatud ringrajad (1) Tarbija Telia katsetab Tallinki laevades 5G-võrku Uus iPhone maksab Eestis sadu eurosid enam kui USAs Pealinna odavaimat ostukorvi ei pakugi LiPo (1) AK Eesti kultuurilugu läbi spordi Tulekivist, koera pabulatest ja teistest toredatest leidudest Võimatu avastus autoparklast Vikerkaar loeb. Poolelutöö «Ma panen su laulu sisse…» Peeter Espak ja Vladimir Sazonov: ei islamofoobiale (33) Tarmo Soomere: puhtast matemaatikast vinge tooteni on vaid kuus kukesammu (1) Saksa valik: Jamaica kokteil või lõpuks ikka lihtsalt õlu (1) Joonas Hellerma: sõnumid tuules (30) Tõnu Lehtsaar: saatana sigidikud, valguse inglid, eeslid ja mökud ehk sildistamine konfliktis (3) Arter Horoskoop Haiglajuht pani Alpides kannatuse proovile Baltimaad kavandavad juubeli puhul mitmeid ühisüritusi Ka Leedu saab saja-aastaseks! Treeneri lollus viib hoolealuse kliinikusse Kaunas Euroopa kultuuripealinnaks Õnnelike leedulaste restoran Ahto Lobjakas: See, et me oleme luterlased ja oskame noa ja kahvliga süüa, ei tee meist veel eurooplasi (35) Parimad kodupelmeenid tulevad Haapsalust Vaata, mis jalad! Jüri Kolk: nii ei saa olla Meelelahutus Koomiks Sudoku

16 tähtsat Eesti-visiiti

4 min lugemist
Al Gore FOTO: Eesti Filmiarhiiv

Suursaadik, kirjanik ja endine kaitseminister Jaak Jõerüüt põhjendab, miks on need 16 riigipeade varasemat visiiti Eestisse olulised.

Boriss Jeltsin, Venemaa liider, jaanuar 1991

Boriss Jeltsin astus (kogu maailmale) ootamatult Tallinna saabudes vastu toona veel eksisteerinud Nõukogude Liidule, st selle poliitilisele ja jõuaparaadile, süsteemile, mis oli parajasti Vilniuses toimunud veretöö taga. Tallinnas koos temaga alla kirjutatud 3B-dokument takistas toonases kontekstis ilmselt järgmisi räigeid militaaraktsioone Eesti, Läti ja Leedu kallal, mille võimalike süngete tulemuste kohta liigub usutavaid legende.

James Baker, USA välisminister, september 1991

Augustis 1991 taastas Eesti oma iseseisvuse ning suurriigi USA välisministri James Bakeri ilmumine Tallinna peaaegu vahetult pärast seda oli märgiline kahes mõttes. Suures plaanis näitas see maailmale, et USA peab meie riiklikku iseolemist oluliseks, ning kahepoolses plaanis jõuti selle sammuga ette mõnestki teisest meile tähtsast lääneriigist, kes olid jõudnud Eesti iseseisvuse taastamist Ühendriikidest varem tunnustada.

Manfred Wörner, NATO peasekretär, märts 1992

Ajastus on silmapaistev tegur ka 1992. aasta esimesel poolel. NATO toonane peasekretär Manfred Wörner saabus Eestisse kaitseorganisatsiooni märki justkui muuseas maha panema juba siis, kui meie NATO-liikmesus tundus enamikule nii rahvast kui ka poliitikutest ainult muinasjutuna kogumikust «1001 ööd».

Carl XVI Gustaf, Rootsi kuningas, aprill 1992

Rootsi kuningal ei ole küll oma kodumaal poliitilist võimu, ent siinses piirkonnas, sealhulgas ka Eestis, on Rootsi kuningal kui sellisel suur sümboolne tähendus. Äsja sovetivõimust vabanenud eestlased jooksid ka üle kevadiste poriste põldude, et lehvitada mööda sõitvale kuningale, kes oli samuti justkui vanast muinasjutust ehk «vanast heast Rootsi ajast» Eesti reaalellu ilmunud. Sellised asjad pakuvad ametnikele töönaudingut ja panevad rahval silmad särama.

François Mitterrand, Prantsusmaa president, mai 1992

Legendaarne eurooplane, nagu teda muude hüüdnimede seas nimetati, oli samuti ennekõike sümbol, mis kinnitas, et uus aeg on tõesti saabunud. Neid kinnitusi ei olnud toona kunagi liiga palju.

Siin on paras märkida, et olulised visiidid ei ole alati need, mille käigus kirjutatakse alla mõnele fundamentaalse iseloomuga lepingule, tähtsale poliitilises, juriidilises, majanduslikus, kultuurilises või mõnes muus kontekstis. Suures poliitikas on sümbolitel ja muidugi ka isiklikel suhetel erakordselt suur tähtsus.

Johannes Paulus II, paavst, september 1993

«Vatikan on ju miniriik,» kuulen kedagi ütlevat, ja ka kellegi nurjatut fraasi, et ühelgi paavstil pole ju ühtki diviisi... Sellel paavstil aga oli diviisidetagi suur mõju Euroopa raudse eesriide murendamisele ja külma sõja lõpetamisele. Katoliiklasi on muide maailmas praegu ligikaudu 1,1 miljardit inimest, seetõttu on üks võimalik lühikokkuvõte järgmine: Vatikan ei ole suurriik, see on maailmariik. Ilma seda dimensiooni mõistmata ei ole lihtne mõista paljude riikide poliitikat ega kohta maailmas, aga väikeriigil on poliitika tegemiseks ennekõike tarvis kõike mõista!

Al Gore, USA asepresident, märts 1995

Hillary Clinton, USA presidendi abikaasa, juuli 1996

Visiite on mõistlik vaadelda ka kombinatsioonides, järjestustes. 1995. aastat on nimetatud Eesti-USA kontekstis suhete tsementeerimise aastaks, selle märk on Al Gore’i saabumine Tallinna. Presidendi abikaasa ehk First Lady of the United States Hillary Clinton taastatud iseseisvuse mõttes väga noores riigis oli loomulikult samuti suurriigi tugev signaal.

Gerhard Schröder, Saksamaa liidukantsler, juuni 2000

Romano Prodi, Euroopa Komisjoni president, juuni 2001

Jacques Chirac, Prantsusmaa president, august 2001

Saksamaa liidukantsleri, Euroopa Komisjoni presidendi ja Prantsusmaa riigipea saabumine Eestisse selle sajandi algul on muidugi selles laines, mille abil me liikusime Euroopa Liidu ja NATO poole ja mis tõi nii sajandi lõpus kui ka uue alguses Eestisse kõrgeid isikuid kümnete kaupa järjest.

Elizabeth II, Ühendkuningriigi kuninganna, oktoober 2006

Maailma kõige pikema valitsemisajaga monarhi, kuninganna Elizabeth II visiidi sümbolväärtust alahinnata on võimatu ka suurimal ignorandil. Tema samme jälgib peale Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi loomulikult kogu British Commonwealth ning muidugi saab ta palju tähelepanu ka väljaspool seda. Nii ka riigid, kuhu ta saabub.

George W. Bush, USA president, november 2006

Angela Merkel, Saksamaa liidukantsler, september 2008 ja august 2016

Barack Obama, USA president, september 2014

Mike Pence, USA asepresident, juuli 2017

Aastatest, mis on tänasele juba lähemal, on märgitud neli nime, kantsler Angela Merkeli puhul kaks visiiti Eestisse ja USA puhul nii kahe presidendi kui ja ühe asepresidendi visiidid.

Neil puhkudel peaks mõtlema juba muutuva konteksti peale. Esiteks maailma muutuv julgeolekuolukord, sealhulgas Venemaa agressiivsuse ja ennustamatuse kasv. Teiseks Eesti väljumine tuhast tõusnud ebakindla fööniksi rollist ja muutumine üheks teiste lääneriikide hulgas, sealjuures Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Visiitidegi puhul muutuvad tähtsaks mitmeplaanilise kokkukuuluvuse ja liitlaste toe allakriipsutused, kuni märgilise artikli 5 mitmekordse kordamiseni.

Kommentaar

Selles nimekirjas on 16 olulist kõrgete riigitegelaste visiiti Eestisse. Seda nimekirja tuleb vaadelda ainult kui ühte võimalikku vaatenurka visiitide teema käsitlemiseks.

Meie riigile olulisi visiite Eestisse on viimase pisut enama kui veerandsajandi jooksul olnud sadu. Kõige teravam prožektorikiir langeb küll alati kõige kõrgematel positsioonidel olijatele, aga sellele, et olulised visiidid üldse sünnivad, õige ajastusega pealegi, eelnevad lugematud vähema tähelepanu all olevad ja ka meelega märkamatuks jäetud visiidid, nii poliitikute kui ka ametnike omad, sisult seega eksistentsiaalselt olulised. Nagu ütleb üks käibetõde: diplomaatiliste kanalite kaudu tehakse lakkamatut eeltööd kõikide oluliste kokkusaamiste sünniks.

Ajastus. See on üks võtmesõnadest, mille abil tuleb lugeda ka seda lühikest nimekirja. Kõik, kes tahavad hinnata mõne visiidi raskusastet, peavad suutma end mõelda visiidi aja konteksti, teadma ja tajuma nii maailma kui ka Eesti taustsüsteemi vastavas ajahetkes.

Siin on juttu ainult visiitidest Eestisse, kuid kombinatsioonide konteksti paremaks mõistmiseks, mängu ilu tajumiseks on arukas paralleelselt vaadelda ka Eesti riigipeade ja peaministrite visiite mujale. Selleks pole hetkel lihtsalt ruumi.

Üks pikk oluliste visiitide nimekiri aga tuleb eelnenule lisada ja võtta kokku kahte sõnasse: naabrid regioonis. See tähendab lisaks juba mainitud riikidele Soome, Läti, Leedu, Poola, Taani, Norra ja Islandi riigipeade ja valitsusjuhtide väga paljusid visiite Eestisse läbi kõigi nende aastate, nii parematel kui ka keerulisematel aegadel. Põhjamaade ja Balti riikide koostööformaate on nii ohtralt, et on õiglane neid visiitegi käsitleda paketina eraldi ja liita sellele meie suur Läänemere naaber Poola. Naabrid on diplomaatias ja poliitikas alati erijuhtum, erilise tähelepanu all ja erilise tähtsusega.

Kuid siit hargneks juba hoopis pikem nimekiri, mis koos kommentaariumiga annaks välja paraja raamatu mahu.

Jaak Jõerüüt

Seotud lood
29.09.2017 02.10.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto