Sisukord
Arvamus
Postimees
30.09.2017
Eesti Õiguskomisjon võttis luubi alla pedofiilid (2) Piiga oma parimais aastais 16 tähtsat Eesti-visiiti Telia katsetab Tallinki laevades 5G-võrku Süüdistuse järgi võtsid Tallinna Sadama juhid neli miljonit eurot altkäemaksu Jala saabunud Macroni saatis üksik pasunahääl Välismaa 16 tähtsat Eesti-visiiti Antonio Tajani: Euroopal on vaja rohkem liidreid (13) Arvamus Margus Mihkels: lolluse võidukäik (12) Atašeest portfellita ministriks Postimees 1999. aastal: küsitlus Auf Wiedersehen, Ancelotti! Ühistupanga juhi kahvel EKI keelekool: kas tegutseda valsitaktis või marsitaktis? Tarmo Soomere: puhtast matemaatikast vinge tooteni on vaid kuus kukesammu (1) Angelal aega on Juhtkiri: lubadus on võimalus Joonas Hellerma: sõnumid tuules (30) Jelena Skulskaja veste: rumal kardab karikatuuri, tark lipitsemist Kultuur EKI keelekool: kas tegutseda valsitaktis või marsitaktis? Jelena Skulskaja veste: rumal kardab karikatuuri, tark lipitsemist Sport Agüero lõbureis lõppes õnnetult Mart Soidro: EPA võimlast. Nostalgiaga MM-sari teeb Tallinnas ajalugu Vormelimaailma unustatud ringrajad (1) Tarbija Telia katsetab Tallinki laevades 5G-võrku Uus iPhone maksab Eestis sadu eurosid enam kui USAs Pealinna odavaimat ostukorvi ei pakugi LiPo (1) AK Eesti kultuurilugu läbi spordi Tulekivist, koera pabulatest ja teistest toredatest leidudest Võimatu avastus autoparklast Vikerkaar loeb. Poolelutöö «Ma panen su laulu sisse…» Peeter Espak ja Vladimir Sazonov: ei islamofoobiale (33) Tarmo Soomere: puhtast matemaatikast vinge tooteni on vaid kuus kukesammu (1) Saksa valik: Jamaica kokteil või lõpuks ikka lihtsalt õlu (1) Joonas Hellerma: sõnumid tuules (30) Tõnu Lehtsaar: saatana sigidikud, valguse inglid, eeslid ja mökud ehk sildistamine konfliktis (3) Arter Horoskoop Haiglajuht pani Alpides kannatuse proovile Baltimaad kavandavad juubeli puhul mitmeid ühisüritusi Ka Leedu saab saja-aastaseks! Treeneri lollus viib hoolealuse kliinikusse Kaunas Euroopa kultuuripealinnaks Õnnelike leedulaste restoran Ahto Lobjakas: See, et me oleme luterlased ja oskame noa ja kahvliga süüa, ei tee meist veel eurooplasi (35) Parimad kodupelmeenid tulevad Haapsalust Vaata, mis jalad! Jüri Kolk: nii ei saa olla Meelelahutus Koomiks Sudoku

Atašeest portfellita ministriks

2 min lugemist
FOTO: Illustratsioon: Andrus Peegel

Meie Euroopa Liidu eesistumise kulisside taga tegutsevad tippametnikest taustajõud, kelle seas kerkib esile riigikantselei ELi asjade direktor Klen Jäärats – vahest üks eredamaid tähti Eesti noorema põlvkonna riigiteenistujate seas.

Tema tõus ametiredelil on olnud meteoorne. Kümne aastaga kerkis ta siseministeeriumi Brüsseli-atašeest positsioonile, mis sisuliselt võrdub portfellita ministri omaga – ta on peaministri tähtsaim nõunik ELi küsimustes.

Jääratsi tee üles on olnud vaikne ja diskreetne, kuid suurepärane tõestus sellele, et Eestis on võimalik karjääri teha ilma onupojasuhete või poliitilise patronaažita. Tegelikult tahtis Jäärats esiotsa hoopis advokaadiks saada ja asus keskkooli järel õigusinstituuti juurat tudeerima. Nüüd on ta pool elu olnud ametnik.

Jäärats saabus Brüsselisse Eesti ELi esindusse aastal 2004 siseministeeriumi lähetatud atašeena. Liitumisläbirääkimistega oli ta Schengeni ja rände teemal seotud juba varem, kuid ELi pealinnas sai ta talent võimaluse särada hoopis suuremal areenil.

Noort ja haruldase põhjalikkuse, süvitsi minemise ande ning igas olukorras kindlalt endaks jäämise võimega ametnikku pandi tähele. Jäärats on eestlase kohta kaugelt üle keskmise avatud, suurepärase suhtlusvõimega ning suudab linnukeelseid euroasju lihtsalt ja eluliste näidetega edasi anda.

Jääratsi omadusi märgati ka välisministeeriumis, aastaks 2007 tehti talle suunatud pakkumine tulla Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee (COREPER II) Eesti saadiku nõunikuks. Brüsseli žargoonis tuntakse seda positsiooni diplomaatilises hierarhias ühe selle varase täitja nime järgi antici’na. Antici on see, kes pidevas suhtluses oma kolleegidega teistest ELi riikidest teeb ära lõviosa keerukast ettevalmistustööst ELi saadikute, ministrite ja tihti ka peaministrite kohtumistele.

Kolm aastat tagasi Jäärats mitte ainult ei täitnud asedirektorina tühjaks jäänud direktorikohta riigikantseleis, vaid tegi seda pärast rasket lahingut, mille talle andis konkursi viimases raundis ei keegi muu kui veidi vanem diplomaatiline raskekahur Matti Maasikas ise.

Euroasjade ametnik Jäärats on ka hingelt, väärtushinnangutelt ja hoiakutelt eurooplane. Tänavu suvel tõdes ta intervjuus sünnilinna ajalehele Pärnu Postimees, et ei mõista arutelusid sellistes küsimustes nagu surmanuhtluse taastamine, kohtute iseseisvus või vabad valimised. Vabadus on habras, leiab Jäärats. «Me võime selle ju ise ka nii-öelda pekki keerata... Demokraatiat peab kaitsma ka iseenda eest.»

Ja nagu üks õige eurooplane kunagi, on Jäärats ühel eluetapil jalgpalli mänginud. 14 aastat tagasi, Eesti neljanda liiga idatsoonis. Just kaitsjana. 1080 minutit, ütleb alaliidu statistika. Klubil oli raske hooaeg, palle tuli väravast kõvasti välja võtta. Aga mis ei tapa, teeb teadagi tugevaks.

Praegu, eesistumise tormilisimatel päevadel, on ta oma tiimikaaslastele oluline tugi. «Nagu vana rahu ise,» ütlevad kolleegid. Jah, mis viga Merkeleid ja Macrone koduplatsil vastu võtta, kui seljatagune on kindel. Lisaks on Jäärats juhina positiivne ja tähelepanelik, leides alati aega tunnustamiseks. Kui inimene midagi hästi teeb, tuleb teda kiita, on ta ka teistele ametnikele mõista andnud.

Sõbrad tunnevad Jääratsit muuhulgas kirgliku melomaanina, kelle maitse ulatub üle uuema muusika huvitavama osa intellektuaalse džässi ja Eesti levimuusikani. Aktiivse kontsertidel käimise kõrval on ta veendunud vinüüliformaadi austaja — see on melomaanimaailma kõrgeim pilotaaž.

Seotud lood
29.09.2017 02.10.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto