Sisukord
Juhtkiri
Postimees
03.10.2017
Eesti Reformierakond jätkab Tartus, aga kellega? Sinu ibuprofeeni patune elu Läänemeres (11) Eestil on lahendus ja me ei taha kellelegi liiga teha Kulisside taga: millest tippkohtumisel tegelikult räägiti Eestimaa levinuim nimi on Aleksandr Ivanov Võidukad veteranid naasid koju Majandus Eesti sai ühe päevaga kaks uut panka Kataloonia iseseisvumine ohustaks viiendikku Hispaania majandusest Eesti ärimeeste Kataloonia partnerid on mures Nordic Business Forum – tuumaenergiast isikliku rahuloluni Välismaa Malaisia paiskab müüki menuka lohutustoidu maitselised kondoomid Las Vegast tabas enneolematu tragöödia Eile avaldati meelt politsei jõulise tegevuse vastu Puigdemonti ja Rajoy ees terendab patiseis (7) Euroopa jahutas iseseisvuslasi toetusega Hispaaniale (12) Arvamus Ivo Pilving: kaevata tasub. Kui on vaja Ahto Lobjakas: EL ja katalaani katalüsaator (16) Karmo Tüür: probleem nimega Putin? (10) Postimees 1934. aastal: Võrumaal naftat otsima Juhtkiri: tabletid pole mõeldud angerjale meres Priit Pullerits: võidukad kaotajad (10) Hardo Pajula: kohtumine tundmatuga (3) Kultuur «Ulmekirjastamise peamised trendid maailmas on muret tekitavad» Sport Suure läbimurde lävel seisev Mattias Käit: mulle öeldi, et minu hetk tuleb Olümpialootus Kristjan Ilves: olen maailma tipule kõvasti lähemal Tartu Kümme aastat laoplatsil seisnud jalakäijate sild läheb vanarauaks Linnutundjad otsisid metsast haruldast sulelist Passivahetuseks saab Tartus aja kinni panna alles novembrisse Avatud meelega rännak tähenduste radadel Valimiskoolitajad: rulapargi lubamisest noorte häälte püüdmiseks ei piisa (1) Tarvo Siilaberg: vastutusest ja usaldusest Siim Vatalin: linnaaiandus on ruumipoliitika Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: tabletid pole mõeldud angerjale meres

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Kui kodus jääb ravimeid üle, siis ärge visake neid prügikasti ega WC-potti, vaid viige apteeki – neil on kohustus need tasuta vastu võtta ja korraldada nende ohutu hävitamine. See on tänase lehe (mere)reostuse loo peamine õpetusiva igaühele meist. Kas ja mismoodi ravimireostuse vähendamiseks veepuhastust jmt ümber korraldada, on omaette teema.

Nii nagu mitte ükski korralik inimene ei viska plastpudelit ega muud prügi metsa alla, jõkke ega merre, peame endale sisse harjutama ka kombe, et vanaks läinud või üle jäänud ravimid viime apteeki. See pole ülemäära raske. Seda saame ravimireostuse ohu vähendamiseks kõik teha. Seejuures ei pea igaüks hakkama kodus ise nuputama, kas ja kuidas võib konkreetne ravim just täpselt mereelustikku ja ka inimeste elukeskkonda kahjustada.

Paraku ei lahenda me üksikisikutena oma käitumist muutes kogu probleemi. Kasutamata jäänud ravimitest suurem reostuse allikas on see, mis läheb meist läbi ja jõuab kanalisatsiooni kaudu merevette. On ütlematagi selge, et seda reostust ei saa vähendada inimestele moraali lugedes. Pelgalt üldisest arusaamisest, et ravimid on mõeldud inimesele, kellele arst need välja kirjutas, mitte näiteks angerjale Läänemeres, jääb lahenduste otsimisel väheks.

Nagu näete ka tänase lehe loost, on ravimireostus meres suhteliselt uus uurimisteema. Läänemere kaitse komisjoni (HELCOM) süstemaatilised mõõtmised annavad teadmise selle kohta, millised ravimid jõuavad veepuhastusjaamadesse ja sealt edasi merre ning mereloomade organismi.

On näiteid, kuidas konkreetsete ravimite sattumine loomade organismi kahjustab neid ja edasi kogu ökosüsteemi. Enamiku ravimite puhul pole aga teada, mida ja millisest kontsentratsioonist alates need ained (mere)elukatega teevad, millised on tagajärjed keskkonnale ja inimestele.

Uute ravimite loomise uuringud ja vastavad ohutusnõuded keskenduvad loomulikult sellele, milline toime neil on inimestele, mitte sellele, kuidas need mõjutavad jõkke või merre sattudes väikeste ja suuremate loomade elu.

Parem karta kui kahetseda, ütleb vanasõna. Kasutamata jäänud ravimite apteeki viimisel võiksime just sellele mõelda ja peatuda, kui käsi tahab automaatselt neid kraanikausist alla loputada. Suuremas, ühiskondlikus plaanis on asi selles, et ülemäärasel kartusel on hind. Näiteks väljendub see investeeringutes veepuhastusseadmetesse ja sedakaudu vee hinnas. Teadlaste töö mõte on selles, et me teaksime võimalikult hästi, mida tasub karta ja mida mitte ning kuidas siis täpselt ravimireostust vähendada.

Nagu saate leheloost lugeda, ei ole veel täiesti ühest arusaamist, millisel moel selle probleemiga tegelda.

Seotud lood
02.10.2017 04.10.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto